Šåōåšąņū

Uni ja unenaod (estonii)

pahad pealt näha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kõige Egiptuse maal

säherdusi pahu näinud.

Ja lahjad pahad lehmad sõid need seitse esimest lihavat lehma ära. Ja nemad

said nende kõhtu ega olnud tunda, et nemad nende kõhtu saanud. Ja nende

nägu oli paha, nõnda kui ennegi. Ja ma ärkasin üles.""

Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jätkab vaarao nõnda:

,,Pärast nägin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tõusid ühest

kõrrest, täied ja head.

Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest ära kõrvetatud pead

tõusid nende järel üles.

Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead ära."

Järgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse

nälja-aastat, kus kõik kogutud vili ära süüakse. Joosep lisab:

,,Ja et unenägu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on

Jumalast tõesti seatud ja et Jumal pea jõuah seda tegema."

Kohtumõistjate 7, 13-15.

On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitväeosa ja rohkearvulise

Midjani sõjaväe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sõdurite

vestlust.

,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele üht unenägu ja ütles:

,,Vaata, ma nägin unes ja vaata, üks küpsetatud odraleib veeretas end

Midjanite leeri ja kui see telkidele külge sai, siis lõi ta neid, et nemad

maha langesid ja lõi alumise poole peale ja telgid olid maas."

Ja teine vastas ja ütles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase

poja Kideoni mõõk. Jumal on ta kätte andnud Midjani rahva ja kõik leeri."

Ja see sündis kui Kideon unenäo juttu kuulis ja selle seletust, siis

kummardas tema ja läks tagasi lisraeli leeri ja ütles: ,,Tõuske üles, sest

Jehova on Midjani leeri teie kätte andnud.""

Ja nii see sündiski.

Tanieli 2. pt.

Paabeli kuningas Nebukadnetsar nägi und, aga Kaldea targad ei saanud seda

seletada, ning määrati seetõttu hukkamisele.

,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ühes nägemises öösel. Siis kiitis

Taniel taeva Jumalat.

Taniel läinud ku'ninga juurde ja kõigepealt jutustanud talle vaid kuningale

teadaolnud unenäo:

,,Sina, kuningas, nägid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju

oli suur ja tema au selgus oli väga kallis, see seisis su kohal ja oli

hirmus pealt näha.

Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta käevarred hõbedast, tema kõht

ja puusad olid vasest. Tema sääred olid rauast, tema jalad olid muist

rauast, muist savist.

Sa nägid, kui üks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kätega ja lõi kuju

tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki.

Siis pekseti rusuks ühtlasi raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said ära

nõnda kui põrm viljapeksu põranda pealt ja tuul viis need ära ja neile ei

leitud ühtegi paika.

Aga kivi, mis kuju •maha lõi, sai suureks mäeks ja täitis kõik maailma.

See on see unenägu. Nüüd tahame kuninga ette öelda, mis see tähendab.

Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud

kuningriigi, väe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.

Ja sinu järel tõuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas

kuningriik, mis vasest, mis kõige maa üle peab valitsema. Ja neljas

kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepärast et raud kõik puruks

peksab ja vaeseks teeb. Nõnda peab see, otsegu raud, mis kõik asjad pihuks

lööb, rusuks peksma ja pihuks lööma.

Et sa aga oled näinud jalad ja sõrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast

olevat, on see: see peab üks lõhkilöödud kuningriik olema, aga raua tugevus

on seal sees, nõnda kui sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat.

Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see: teine osa

kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.

Et sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad

end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jää mitte teineteise külge

kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""

Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see õige seletus.

Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenägu.

,,...ma nägin ja vaata, üks puu oli kesk maa peal ja ta kõrgus oli suur.

Suur oli puu ja jäme ja ta kõrgus ületas taevast saadik ja see oli näha

kõige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli

toidust kõigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid

linnud, mis taeva all ja kõik liha toitis ennast temast.

Ma nägin oma pea nägemiste seas oma voodi peal ja vaata, üks püha vahimees

tuli taevast maha.

Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: Raiuge puu maha ja laasige ta oksad,

puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali — siis põgenevad elajad tema

alt ära ja linnud ta okste pealt.

Ärge jätke tema känd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas kinni välja

rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi peab temale

osaks saama metsalistega.

Tema süda peab saama muudetud, et see ei jää inimeste sarnaseks ja

metsalise süda peab temale antama ja seitse aega peavad tema üle mööda

saama."

Järgnevalt seletab Taniel hirmuvärinaga, et puu all tuleb mõelda kuningat

ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest ja ta peab ,,seitse aega"

metsloomade seas olema. ,,Senikui sa tunned, et Kõigevägevam on valitseja

inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."

Nii olevat aasta pärast ka läinud.

Tanieli 7. pt.

Kirjeldatakse Tanieli enda sümboolset unenägu neljast ,,elajast" —

tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat, kellest

viimane kiusanud usklikke ja saab seetõttu taevaliku kohtu läbi ,,ära

kaotatud ja hukka saama otsani".

Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenäos ilmneb antiikajale

iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenäo ajal kontaktis.

Parapsühholoogiliselt kõige usutavamad on Joosepi enda kaks unenägu

ja neli unenägu, mida ta tõlgendas, samuti sõdurite prohvetlikud unenäod

enne lahingut (Kideoni lugu).

Tanieli raamatu kolm unenägu on aga arvatavasti ideoloogilised

konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku

ülistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat,

mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.

Tuleks tähelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus

hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade või -tuhandetega pole siin mingil

juhul tegemist. Isegi siis, kui usuksime sõna-sõnalt Tanieli raamatu

ennustusi, ei ulatuks nende täidemineku aeg üle paarisaja aasta.

Piiblis on veel üheksa viidet unenägude k o h t a.

V Moosese 13, 2-6.

,,Kui prohvet ehk unenägija peaks su seas tõusma ja ta lubab sulle ühe tähe

ehk imeteo ja see täht ehk imetegu tuleb, mis ta su vastu rääkinud ja ta

ütleb: lähme teiste jumalate järele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.

Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenägija sõna võtma kuulda..."

1 Samueli 28, 6.

Saul küsib nõu Jehoovalt vilistide vastu.

,,Ja Saul küsis Jehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenägude ega

Arimi ega prohvetite läbi."

Siis läks Saul spiritistliku meediumi juurde nõu saama. Samueli vaim

ennustas talle kadu.

1 Kuningate 3, 5.

,,Kibeonis näitas ennast Jehova Salomonile öösel unes ja Jumal ütles:

,,Palu, mis ma pean sulle andma.""

1 Kuningate 9, 2-9.

,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda näha, nõnda kui ta ennist

temale oli Kibeonis annud näha."

Koguja 5, 6.

,,Sest kus palju unenägusid, seal on tühised asjad, nõnda ka kus palju

sõnu, aga sina karda Jumalat."

Jeremia 23, 25-30.

Jehoova kõne: ,,Ma olen kuulnud, mis prohvetid ütle-vad, kes minu nimel

prohveti viisil valet räägivad ja ütlevad: ,,Ma olen unenäo näinud... Nemad

on prohvetid oma südame kavaluse järele...

Prohvet, kelle juures on unenägu, see jutustagu unenägu ja kelle juures on

minu sõna, see rääkigu mu sõna tões, mis on õlil tegemist puhta viljaga?

ütleb Jehova.

Vaata, seepärast ütleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sõnad

üks teise käest varastavad."

Jeremia 27, 9.

,,Ja teie ärge võtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste õnneandjaid

ega eneste unenägemist, ei eneste lausujaid ega eneste nõidasid, kes teie

vastu ütlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""

Tanieli 1, 17.

,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mõistuse kõiksuguses

kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mõistlik kõiksuguse nägemise ja unenägude

peale."

Joeli 3, 1.

Jehoova kõneleb: ,,Ja pärast seda peab sü'ndima: ma tahan oma vaimu välja

valada kõige liha peale ja teie pojad ja teie tütred peavad prohveti viisil

rääkima; teie vanarahvas peab unenägusid unes nägema, teie noored mehed

peavad prohveti nägemusi nägema."

Mida kokkuvõtteks öelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vöitlus oma usu

eest. Tunnustatakse ,,unenägijate" ja ,,prohvetite" vaimset võimu. Oli ju

vanasti sageli põhimõt-teks: anna mulle ,,täht" (mingi ime või prohvetlus)

ja ma usun kõike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ükskõik, mida

kuulutati. ,,õige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sündmustekohtu

veel ideoloogiline kriteerium.

Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenäod ja ka võime neid mõista.

RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)

Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele

unenägudele. Tsiteerin huvitavamaid.

Et lasta troojalasi ajutiselt võita ning sellega tõmmata Achilleust taas

võitlusse, otsustas Zeus:

,,Siis parem kõikidest muist näis järgmine otsus ta meelest: et näeks

petlikku und Agamemnon, Atreuse võrse.

Kutsuski Und siis Kronion ja nii sõnad lennukad lausus:

Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal täpselt nii

sõnad teata, mis ütlen ma sulle.

Las käsib sättida valmis end kõik pikkhiuksed argiivid võitluseks; ütle, et

nüüd kord viimati vallata võib ta laiateelise Trooja, et käes ses asjas on

üksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kõik on Hera veennud palvega

neid. Nüüd hukatus ootamas Troojat.

Ütles ta nii. Kohe läks Uni petlik, kuuldes käsku, tõttaval lennul Ahhaia

mustkülgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse järglase

leidis suikumas ning tema ümber ambroosialikuna hõljus.

Seisma siis jäi tema peatsis ja näolt näis just nagu Nestor, Neleuse poeg,

keda muist enam austas vürst Agamemnon raukade seas. Tema näol Uni taevalik

nõnda nüüd ütles...

Ütles ta nõnda ja siis kadus. Atreuse järglase jättes pea täis mõtteid ja

plaane, mis ei pidanud teostuma iial."

Oluline on Kalchise ennustus loomaende põhjal — madu söönud altari alt ära

9 poega koos emalinnuga. Seda tõlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb

kümnendal aastal.

Saatuse vääramatust näitab järgmine lõik, mis räägib Odysseusest ja

Diomedesest:

,,Nüüd ühes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks

Perkota maa ennustustark oli, Merops.

Poegade saatust see nägi ette ja ei lubanud sõita neid mehitapvasse

taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid ära

surma ja saatuse haldjad."

Erandliku juhusena on ennustuse ütlejaks jumalanna Hera tahtel isegi

kõnevõimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ütleb oma peremehele:

,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase käe all."

Ennustuse teataja võib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim

Achilleuse telki ja ennustab sõbrale peatset surma. Ühtlasi palub ta nende

luud ühte matuseurni panna.

HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)

Märkimisväärne on ennustuse täitumise aja pikkus (Alithersose ennustus

Odysseusele):

,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hästi ju tunnen.

Kõik on kulgenud nõnda ka, ütlen, Odysseuse saatus, kui seda

ennustanud siis ma, kui sangarid läksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos

arurikas Odysseus: et hädad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kõik tal,

et koju tundmatult saabub ta kord — kahekümnendal aastal."

Nagu ,,Iliases", nii võib ka ,,0düsseias" jumalus saata magaja juurde mingi

uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle

une ajal ta õe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trööstiks.

Mõnikord moondab aga jumalus end ise mõne inimese taoliseks ja ilmub unes.

Nii läheb Athena vürst Alkinoosi tütre juurde tema sõbrannana ja soovitab

minna pesu pesema (et neiu päästaks seal merehädast ellujäänud Odysseuse).

Märkimist väärivad kolm lõiku, kus ennustuse täitumis-aeg pole antud mitte

ajaühikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sündmusega

(Homerose aegadel ju kuupäeva ega aastaarvu tähtajana ei saanud olla, sest

puudus ühtne ajaarvamine):

,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse

puuhobu suur."

Faiaakide vürst Alkinoos kõneleb: isa Nausithoos rääkis, et Poseidon lööb

puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel

lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mäe ülikõrge me ümber.

Nü kord ennustas rauk."

Kükloop rääkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i

saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei

teadnud kükloop aga end hoida, sest Odysseus ütles enda olevat Eikeegi).

Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jäigalt fikseeritud:

oli võimalus kulgeda mitme variandi järele. Nii ennustab Hadeses Tark

Teiresias Odysseusele pärast musta jäärä vere joomist järgmist: nende laev

satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi

soove vaos (ei võta loomi), või siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab üksi

koju, k u i mehed end vaos ei hoia (võtavad loomi).

Omapärase kirjandusliku võtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia räägib oma

unenäost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenäos tappis kull 20 õuel teri

nokkivat hane ja hakkas pärast seda inimkeeles seletama unenäo tähendust —

kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel

kolmandat korda.

XX laulus on kirjeldatud nägija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta

kohtas Penelopeia peigmehi:

,,0h mehed õnnetud! Mis häda langend on alla te peale! Pead, näod, põlvedki

teil — kõik kaetud on nii nagu ööga. Oigeid kuulen ma ümber ja näen:

pisaraid põsil voolab, verd täis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae

all! Varjusid tulvil on õu ning eeskoda täis. Üha lendab neid maa alla, kus

ootamas näen Eubost juba. Kustunud taevast päikene ning must süngus kõiki

on peitnud."

Peiud vaid naersid selle peale.

Lõpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest

unenägudest.

,,Kahtsugu on väravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:

sarvised on ühed neist, elevandi on luust aga teised.

Ulmad, mis saabunud on läbi häilitud pinnaga luude,

petavad

meid välispinnaga vaid, südant vaevavad muidu.

Mis aga sarviseist on väravaist sile-välkuvaist tulnud,

kõik

ka täpselt täituvad nii nagu keegi neid näinud."

STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)

Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa läbi

ilma ennete, ennustuste ja unenägudeta.

Lauldes Sigvördrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvördrile

surma tulevase naise Gudruuni vendade käe läbi. Enne seda aga õnnestub tal

tasuda oma isa surma eest.

Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jälkusi korrates oma pojad, söötis

nende südamed sisse nende isale — Atlile. Pärast seda tappis ta pistodaga

Atli ja süütas maja koos pererahvaga.

Nagu loeme Gudruuni II laulust, käisid selle tragöödia eel endelised uned,

mida Gudruun püüab väärtõlgendada.

,,ATLI: ,,'Mindki ajasid üles äsja just nornid, unenäost veidrast — kui

oskaksin mõista! Mulle näis, mu Gudruun Gjuukitütar, nagu löönuksid meelega

mõõga mu ihusse."

GUDRUUN: ,,Unes terast näha tähendab tuld, ent emanda viha — indu ja

uhkust; põletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul

valus on."

ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama

jätta, kõik juurtega väljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja

maitse.

Nagu oleksid kätest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja,

nagu neelanuks maaga ma nende südameid, ränkraskel meelel, veri rutjumas

soontes.

Nagu oleks mu kätest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin

haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, võikust tundes toitusin

korjustest.""

,,Gröönlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Högnit ja

Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See õnnestub ja pärast nende

vastupanu murdmist lõigatakse elusal Högnil süda kehast välja. Gunnar

puuakse ussaeda.

Högni noor naine Kostbera räägib mehele oma hoiatus-unedest, see aga

väärtõlgendab neid.

,,...und nägin, Högni, ei pea seda endale, võib nurjuda matk, kui mu murel

on põhjust.

Su linad paistsid kui põlevat tules, kõrge leek lippas läbi mu maja."

Högni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade süttimise eest.

Kostbera räägib edasi:

,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, käppi raputas, nii et mul hirm

kandus rindu, pani koonugi külge, nii et kangeks jäime, ja siis trampimist

oli õige tunduval määral."

,,HÖGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jääkaru, tuleb rajuilm

idast."

KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas läbi koja, vist tähendab vaeva see ja

meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""

Ka Gunnari naine Glaumvör oli näinud halvaendelisi unenägusid.

,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sõid, tegin su

terveks, saabus maailma ots — ütle, mis oli see?

Nagu verine mõõk oleks välkunud särgist sul — halb lausuda kaasale

säherdust lumma — nagu piik oleks löödud su kerest läbi ja õues ja aias

ulusid hundid...

Nagu möllanuks jõevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas,

mõlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi

tähendab?

Nagu käinuksid öösel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind

valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad

vahest su paremad vaimud?"

Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mõju ja mõlemad vennad tapeti.

Nähes vendi Atli poole lõksu tulevat, ütles Gudruun:

,,Anda märku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja

siia te tulite!"

E. LÖNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)

Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt läbi kahe aastatuhande. Nad

kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka

prohvetlust.

Nii küsib Väinämöinen unehaldja Untamo käest nõu, kus võiks olla kadunud

tütarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku

juurde, kivide vahele.

XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkäinen sötta minna.

Ta naine Kyilikki aga räägib oma hoiatavast unenäost:

,,Küll see Kyllikki kõneles,

naine ette hoiateli:

,,Oioi armas Ahtikene!

Ära sa mine sõdaje!

Nägin unda ma magades,

sügavasti suikudessa:

tuba kõik oli tulessa,

leeki suuri lõkateli

üsna meie akna alla,

päraseina peenderalla,

säälta tuisahti tubaje,

kosena üles kohades

põrandalauasta lageje

akkenasta ukse külge."

Lemminkäinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid.

Näiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sõda,

kui aga vett, püsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.

Tähtsamate asjade puhul küsiti jumalalt-loojalt arbuga nõu, seades

lepalaaste arbusõelale.

F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)

II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pärast tema surma

sünnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes

toob rahvale õnne.

III loos soovitab vanem vend pärast Linda kadumist magama heita, et unes

saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nõu anda.

V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nägi Kalevipoeg und:

,,Eite õitses noorel ilul, õitses kui mõrsja kambris, Naine noorik laua

taga Pulmapäeva pidudella

Kuju tuli kaugemalta

Eite istus Uku õues

õnnepäeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg

,,Hakkas öösist unenägu,

Lugu läbi mõtlemaie;

Mõtles tunni, mõtles teise,

Siis aga nõnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka

telepaatilist unenägu. Kalevipoeg

,,Ärkas unest ehmatades.

Kuri unenäo-kuju

hädaohtu ähvardelles

võitis mehe väsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka

,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenägu, mida ta nägi

seitse nädalat kestnud nõidusunes:

,,Eilse päeva ilmutused

unenäona uuendati,

kirjuks kangaks kujutie

petispaelusse paelutie."

PUMPURSI ,,LÄCPLESIS" (1888)

II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud

Läcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et läänest saabuvad vallutajad

ning et sajandite pärast saavad lätlased vabaks.

III loos ütleb võitluses Läeplesisega jännijäänud eesti hiid Kalapüis, et

ta ema ennustanud röövrüütlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab

Läcplesist.

VI loos aimab Läcplesise armastatu Laimdota halba rüütlist, kes hiljem

Lacplesise tapab.

ENDED

Ende all mõistan ennustatavale sündmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle

pöhjuseks olevat sündmust.

Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases"

ennustustark Kalchis Trooja langust kümnen-dal aastal selle järgi, et madu

söönud ohvrialtari alt ära üheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud

siis kiviks.

Luurele läinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutõusnud haigur

ennustas head.

Üle Trooja sõjaväe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas

nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sõjalist

ebaedu.

Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste päästmist ning Zeus andis jaatava

vastuse kõuekõmina näol.

,,0düsseia"

Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja

peigmeeste kohal võitlevate kotkaste põhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja

tapab peigmehed.

Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt üle i d a poolt tulnud

kotkas, küünte vahel suur valge hani ja möödus neist paremalt. See tähendas

ikka veel ilusa Helena seletust mööda Odysseuse saabumist ja peigmeeste

hukku.

Ennustaja Theoklymenosest lendas võitluse ajal üle paremalt poolt tulnud

kull, kel oli küüsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse

suguvösale jääb saarel võim.

Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ülbetele

peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.

Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kõlas k õ u ja jahujahvataja

ütles, et olgu see sööming peigudel viimane.

Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas üle vasemalt poolt

tulev kotkas, tuvi küüsis. See oli ettevõtmise nurjumise enne.

,,Vanem Edda"

,,Laulus Sigvördrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks

enneteks järgmisi.

Paremal pool lendab pigimust kaaren.

Eemal on näha kaht kuulsusehimulist kerglast.

Kuuldub hundi ulgumist.

Kauguses on näha sörkivaid hunte.

H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg ära

lüüakse.

,,Gröönlaste loos Atlist" tabavad Högnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui

nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil läks paadi kiil pooleks;

katkesid rihmad ja tullid; randa jõudes ei kinnitatud laeva; värav

kriuksus, kui Högni virutas.

Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.

Herodotos kirjutab, et enne kui pärslased võtsid ette sõjakäigu Kreekasse

olnud Delose saarel maavärin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:

,,Võib-olla oli maavärin märk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hädasid

ilmutas."

Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.

— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda

plaksuga laulatussõrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei

märganud. Kolm nädalat hiljem suri ta mees samal kuupäeval, mil neid oli

laulatatud.

— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Äkki

purunenud klaas nime kohalt ilma välise põhjuseta. Kaheksa päeva hiljem

suri V. rongiönnetuse tagajärjel.

— Ühes seltskonnas tõstis keegi klaasi uue silla terviseks. Üldiselt teati,

et sild on vilets, seetõttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette

lauale, kus see purunes. Sild purunes ühe kuu pärast, põhjustades

inimohvreid.

Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lõhnade

endelisele tähendusele.

Lõpuks veel ühest antiikaja endest.

Kartaago väejuht Hannibal pöördus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast

tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev järgmist:

,,Hannibal oli juba oma merereisi lõpetamas. Lähenedes Aafrika rannale,

käskis ta ühel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud

laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidäs ta seda halvaks

endeks ning käskis kursi vötta Lepstisesse ja randuda seal."

Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma väejuht

Scipio purustas ta väed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal

mürgitas enda mõni aasta hiljem.

KILDE KESK- JA UUSAJAST

Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas võiksid kõige rohkem

huvi pakkuda üldtuntud nimed ja sündmused.

Üks esimesi keskaegseid teateid on ühe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi

kalifaadi kaliifi Harun-ar-Ra?idi lugu, mis juhtus 809. a. algul.

Kaliif näinud unes enda poole sirutuvat kätt, mis hoidis punakat mulda. Ta

kuulis häält, mis ütles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hääl

küsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."

Mõne aja pärast läinud Harun-ar-Ra?id Samarkandi ja Oxuse provintsi

ülestõusu maha suruma. Tee viis läbi Gruusia. Gruusias rännates jäi kaliif

haigeks. Muidugi peatuti. Kalüf küsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus.

Nüüd käskinud kaliif ühel teenril tuua näha siinset mulda. Teener ulatanud

peoga näha mulda, mis oli punaka varjundiga.

Mõne päeva pärast Harun-ar-Ra?id suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.

Türgi sultan Murat 1 nägi 1389. aastal ööl vastu 15. juunit enne serblaste

ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sõduri

käe läbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jäi ta ellu. Ent kui ta pärast

lahingut koos vesiiriga vastase tapetud södureid vaatas, hüppas üks haavatu

tema juurde ja tappis ta.

Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutüd-ruk Jeanne d'Arc

kodutalust, et kroonida kuningaks dofään Charles ja juhtida sõjaväge

inglastevastases vabadussõjas. Oma plaanidest ei rääkinud ta kellelegi,

sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel

kohtuprotsessidel arutati Jeanne'i kodune olukord põhjalikult läbi ja

ilmnes järgmist.

Tõepoolest oli isa üht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema jutustas, et enne

seda nägi isa unes, nagu oleks ta tütar ,,lahkunud koos sõduritega".

Kui see töepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tütre

uputada.

Saksi kuurvürst Friedrich III nägi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a.

üht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hävitama Rooma. Uni olnud nii

erutav, et ta oli sel ööl kolm korda üles ärganud.

Teatavasti lõi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud

teesi Wittenbergi kirikuuksele järgmisel päeval, 31. oktoobril 1517.

Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pärast

tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tõlkis Luther 1522. a. Uue

Testamendi saksa keelde.

Martin Lutheri naine Katharina nägi kord unes kaht võõrast daami, kes tulid

ehtima pulmadeks nende tütart Magdalenat. Peatselt nende tütar suri.

Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nägi ööl vastu 1559.

aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal

plaan minna rüütliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei läheks või

vähemalt turniirist isiklikult osa ei vötaks. Kõik asjata! Turniiril sattus

kuningale piigikild silma ja mõne päeva pärast 40-aastane kuningas suri.

Prantsuse kuningas Henri III nägi kolm päeva enne oma surma unes, et kroon,

skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.

Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa läbi.

liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat

iirlaste inglisevastast ülestõusu, mis algas 1641. a.

Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riägi 1610. a. unes, et

krooni ehted muutusid pärliteks (tavaliselt tõlgendatakse neid pisaratena).

Üks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.

See oli juba kolmanda Henri õnnetu surm järjest!

Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George

Villiersile ütles 1628. a. üks ta aadlikust sõber, et näeb, nagu oleks

talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenõulane Fulton 3. augustil

1628.

Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud

Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel",

pärast 1900. a.

Siis tulevat ,,imelikud päevad: naised riietuvad meeste kombel,

kannavad pükse, lõikavad juuksed ära ega hooli aust. Armastus sureb ja

abielu rikutakse. Vankrid sõidavad kõikjal ilma hobusteta ja inimmõte

kihutab silmapilgu vältel läbi ilmamaa... Inimesed käivad ka vee all, isegi

magavad ja räägivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kõrges õhus läbi

pilvede."

Selle unenäo nägija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine

Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenägu sai aga üldteatavaks, sest

see puudutas rootslaste-ga peetavat sõda. Uusaasta ööl vastu 1643. aastat

nägi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ümber Freiburgi linna.

Siis tuli aga linnast rüütel ja raius selle mõõgaga läbi. Sümboolika oli

kõigile mõistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nädala

pärast Freiburg vabaneski.

Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, põles ära ligi

kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle

kohta, et seda katastroofi nägid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661.

a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.

See võis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ühele Kariibi mere saare

Martinique'i neiule rääkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema

tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie.

Ennustaja ütles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sünnib tal

kaks last. Mees ise on pärit ühelt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas.

Siis see mees sureb traagiliselt.

Teine mees on ülemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb

saarel õnnetuna.

Juhtus nii, et Josephine'i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais,

kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis

Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.

Kahe aasta pärast sai Josephine'ist ühe teise kindrali, Napoleon

Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809. aas-tani. Napoleoni edasine

saatus ja lõpp 1821. a. Saint Helena saarel on üldtuntud. Muuseas oli

Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast

saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand (1772-

1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse. See

leidis aset 1809. aastal.

Tuntud prantsuse teadlane ja füsiognomist Lavater oli korduvalt unes näinud

ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vägivaldsesse surma.

Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta

suri.

USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lõpu kohta mitu

parapsühholoogilist elamust.

1861. aastal, esimesel ööl pärast presidendiks valimist vaatas Lincoln

peeglisse ja nägi seal oma normaalse peegelkujutise kõrval veel

vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lähenevat katastroofi.

1865. a. märtsis, kuus nädalat enne mõrva, nägi ta und, millest rääkis

lähedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha

ununeda."

Uni ise oli selline.

,,Mulle tundus, et mind ümbritseb surmavaikus. Siis kuulsin ma summutatud

nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nähtavasti tõusin voodist ja läksin

alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jällegi seesama kaeblik

nuuksumine, kuigi leinajaid polnud näha.

Läksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud

ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kõik ruumid olid valgustatud. Iga

asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nõnda

kurvastavad, nagu tahaks nende süda lõhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud.

Mis võis olla koige selle tähendus, Otsustanud leida nii müstiliste ja

vapustavate asjade põhjuse, jätkasin liikumist, kuni jõudsin Ida saali.

Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv üllatus. Mu ees asus katafalk, millel

lebas suririietes laip. Selle ümber seisid auvalves sõdurid. Seal seisis ka

hulk rahvast. Mõned vahtisid kaetud näoga surnu poole, teised nutsid

haledasti.

,,Kes on Valgest Majast surnud?" küsisin ühe sõduri käest.

,,President," vastas ta. ,,Ta mõrvati."

Siis järgnes rahvamassi vali halamine, mis äratas mi-nd unest.

Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ööl enam. Olen sellest masendatud

isegi nüüd veel."

Üks päev enne oma mõrvamist nägi Lincoln sellist und.

,,0lin paadiga sügaval laial tugevavoolulisel jõel. Kukkusin paadist

jõkke."

Mõrvapäeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4.

veebruarist, öelnud ta senaator Sumneri-le: ,,Härra! Midagi ebatavalist

juhtub üsna pea!"

Ja saabuski saatuslik teatriõhtu (15. aprillil 1865), mil kõlasid surmavad

lasud.

On andmeid, et oma vägivaldset surma nägid ette ka presidendid J. Garfield

(1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).

9. EESTI

Eesti prohvetitest on andmeid üsna vähe.

Oma raamatus ,,Eesti prohvet Järwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen

kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Põhjasõja algul näinud unes, et

Eesti langeb Vene võimu alla. Algul küll Raudpea (Kaarel XII) võidab, aga

pärast kaotab. Nii see ka läks.

Ennustaja Järwe-Jaan sündis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas Järve külas 16.

oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena

(s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:

,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamäel maantee äärde teivad püsti, sidunud

lõngad teivaste vahele. Külataat läinud mööda, küsinud: ,,Jaan, mis nüüd

teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nüüd teen, tehakse edaspidi. Mõtte kärmusel

räägitakse kaugele!"

Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid püsti seadnud ja öelnud, et tulevikus

saab sõbraga 1000 versta taha kõnelda.

Kord öelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest

koormaid vedama: vanker sõidab maanteel ilma hobuseta!

Vene-Jaapani sõja ja selle tulemuse ennustanud ta järgmiselt ette: ,,Kui

sild Kasari jõele ehitatakse, siis tuleb Venel sõda. Kui sillale pragu

sisse lööb, siis Vene kaotab."

Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sündmusi.

Jaan öelnud, et tuleb aeg, kus mõisad põlevad kui küünlad, nii et teisel

päeval saab tuhas kartuleid küpsetada.

Väidetavalt ennustanud Järwe-Jaan ette ka Esimest maailmasõda. ,,Kord

kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasõda. Tuleb suur verevalamine. 10-12

kuningat hakkavad teineteisega sõdima. Ka meie maale tuleb suur

verevalamine. Sõda tuleb Pärnu poolt..."

Teine kord ütelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:

,,Kui mu kätetööd enam tarvis ei ole, tuleb sõda." 1914. a. tehtud uus tara

ja sõda algaski."

Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vähenemist. Seda olevat ta teinud

järgmistes ütlustes: ,,Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui

lambaraudade pärad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."

Lõpuks ennustanud Jaan Vene riigi kohta, et see ,,...jääb viimaks nii

väikeseks, et kuningas ülemise toa aknast oma riiki võib ära näha."

Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar

Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga?

Siin on veel üks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi

kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.

Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasöda Tallinnas Lasnamäel

elanud M a r i e K u u g e 1 (1844?-1910). Oma unedest ja nägemustest

jutustas ta tütrele, kes need üles kirjutas (ise ta ei osanud). Ka

joonistas ta oma nägemusi üles, andes tütrele nende kohta seletusi.

Mõningaid tähtsamaid täitunud ennustusi.

— Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata. Seda teeb

noor mees, kes pole kirikuõpetaja.

Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920.

aastal.

— Vagunid lendavad õhus. Ristitaolised kujundid lendavad õhus Tallinna

kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale. Linnas pole leiba ega

liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab võtma

toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.

Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud ,,Rahvalehes",

seega üheksa aastat enne seda, kui Nõukogude lennuvägi 9. märtsil 1944

Tallinna pommitas.

10. oktoobril 1931 ilmus ,,Uudislehes" artikkel pealkirja-ga

,,Selgeltnägija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hävitatakse!"

Tegemist on arvatavasti Mai Kalamehe hüpnoosiseansiga B. Johansoni

eestvöttel. Artikli andmed bn pärit kelleltki Arthur R-ilt, kes viibis

seansil.

Pärast hüpnotiseerimist öeldi M. Kalamehele, et on aasta 2000, ja paluti

jutustada vahepealsetest sündmustest. Meedium rääkis muu hulgas järgmist:

,,...Näen rohukamarasse kasvanud varemeid, näen lõputuid riste, haudu...

näen üksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes."

,,,,Millal see juhtus?" päris edasi hüpnotisöör. Kõik on hingetud, äärmises

põnevuses.

,,Kaksteist aastat varemalt... sõda... hirmus... julm. Jaaniöö, rahvas

lõbutseb, loidavad jaanituled...

Nõukogude Venemaa sõjalennukid, terve taevas on neid täis... Nad ründavad

Tallinna. Pommid lõhkevad, majad purunevad. Tänavad on täis laipu...

veri... laibad... rusud... kogu linn... rusuhunnik."

,,Aga meie lennukid? Mis teeb meie õhulaevastik?"

,,Üksteise järgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase omi

langeb palju..."

,,Edasi! Millega lõpeb see kõik?"

,,Sõda, hirmus sõda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid."

Peagi lõpeb seanss. Ja varsti on meedium jälle harilik inimene. Ainult ta

on pisut kahvatu ja kurnatud ilmega. Kui toasviibijad jutustavad talle

temalt kuuldud sõnu, siis võpatab ta ja ei taha seda kuidagi uskuda. Ta

väriseb sealjuures kogu kehast, täis hirmu."

Toodud seansikirjeldusest läks paljugi täppi. Vahetult Eestit puudutav

Saksamaa ja N. Liidu sõda algas öösel kell 4, 22. juunil 1941. Jaaniõhtu

lõkked sellepärast ära ei jäänud. Maale jõudis sõjateade mõnepäevase

hilinemisega.

1944. a. 9. märtsi õhurünnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna 13

000 majast hävitati 6000.

Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mõnekuisest Blitzkrie-gist midagi välja —

sõda kestis kuus aastat.,

Ka hiljem, 1932. a. on Mai Kalamees hüpnoosiunes öelnud: ,,Päts on

leivapäts, kui Päts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad."

1933. a. avaldas ta ühel seansil, et Vene väed tulevad Eestisse sisse!

Küsimuse peale: ,,Kas nagu Gruusias?" (s.t. pärast kommunistlikku

riigipööret) vastas ta: ,,Ei. Neile avatakse väravad!"

1934. a., viibides Berliinis Saksa Teadusliku Okultismi Seltsis,

teatas ta hüpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt räägitavat ja Hitler on

seal võimul! (Insener Joh. Tootsi memuaaridest)

10. XX SAJAND

Üks esimesi sündmusi, mis pälvis XX sajandil üldsuse suure tähelepanu, oli

1500 reisijaga inglise ookeaniauriku ,,Titanic" hukkumine 15. aprillil

1912. Nagu näitavad USA psühhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused, on

kirjanduses fikseeritud vähemalt kümme seda sündmust ettenäinud unenägu.

Tähendusunenägu näinud isikud elasid Inglismaal, USA-s, Kanadas ja

Brasiilias. Lisaks sellele nägi katastroofi samal ööl unes veel seitse

inimest.

Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson ühe mees-ametniku unenägusid. Sel

mehel oli pilet ,,Titanicule". Ta nägi unes ,,Titanicut" uppumas, laev

kaldus, kruvi õhus pöörlemas, reisijad merehädalistena paatides. Ometi ei

loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid.

Kümnest tähendusunest olid neli vähemalt 10 päeva enne katastroofi, kuus

unenägu olid 10 päeva kuni mõni kuu varem.

Esimese maailmasõja vallapuhkemise kohta on kindlasti palju unenägusid.

Minugi kollektsioonis on mõned. Tähtsamatest meestest, kes saatuslikku

sündmust para-psühholoogiliselt tajusid, on mainitud Ungari piiskoppi

Joseph de Lanyi'd. ööl vastu 28. juunit 1914 nägi ta unes sõja ajendiks

saanud Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmist.

1978. a. kandis Lääne-Saksa professor Hans Bender parapsühholoogia

konverentsil Cambridge'is ette juhtumi Saksa sõduri säilinud kirjast

(detsember 1914), kus oli juttu ka Hitlerist ja Teise maailmasöja

puhkemisest.

Ka Teise maailmasõja algust ja tulemusi oli spontaanselt paljudel juhtudel

ette nähtud, nagu nähtub H. Benderi ja E. Hanefeldi kollektsioonidest.

Mõned näited on ka minul, kuid nendest hiljem.

Paljude väljapaistvate riigitegelaste atentaate oli unes või muul viisil

ette nähtud. Nii oli see ka John ja Robert Kennedyga. Peale Jeane Dixoni

jt. tuntud nägijate olid need sündmused ette tajutavad ka Lääne-Saksamaal,

Soomes, Eestis.

Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud juhtumi. John Kennedy mõrva

nägi Soomes ette üks naisõpetaja:

,,0lime juba voodis ja tuli oli kustutatud. Siis tuli tütar uksele ja

ütles:

,,President Kennedyt on tulistatud. ta on raskesti haavatud. Veel pole

teada, kes teda tulistas."

Mina aga ütlesin, et mis ta lobiseb: kes nüüd Kennedyt tulistab. Tütar aga

kinnitas, et nii öeldi uudistesaates.

Paar nädalat hiljem istusin (TV) õhtu-uudiseid vaatama ja siis korrati sama

teadet president Kennedy surmast.

Tundsin lausa õudust. Kuidas oli võimalik, et tütar oli rääkinud sedasama

kaks nädalat varem?

See mõrv oli täitunud varasema plaani kohaselt, nii et telepaatiline teade

sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai selle ,,kinni püüda" isik,

kel oli vastuvõtuvõime."

Kahjuks pole juhtumi kirjelduses märgitud, kuidas tütar seda teadet tajus.

Võimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga ärkvelolekus.

Üks önnetus, mis avaldas mõju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21. oktoobril

1966. a. Inglismaal toimunud maalihe. Surma sai 144 inimest, neist 128

last. Nädal pärast katastroofi avaldas psühhiaater J.C. Barker

ajakirjanduses üleskutse, et need, kes olid katastroofi unes või muul

viisil ette aimanud, teataksid endast. Kinnitavaid vastuseid laekus üle

Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34 kirjeldust (neist 28 unenägu,

millest 70% olid sümboolsed). Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem kui

mehi (võib oletada, et juhtumitest teatanud naiste seas oli palju

surmasaanud laste emasid).

Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vähernalt neli päeva varem, 8 juhul

kuni kaks nädalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mõne kuuni.

Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude praktilise kasutamise idee.

Tuleks koguda elanikelt andmeid lähe-nevate katastroofide kohta ja püüda

önnetusi vältida (või vähemalt organiseerida kiiremini abi, vähendada

ohvrite arvu). Londonis on loodud spetsiaalne keskus — British Premonitions

Bureau (Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England).

Analoogne keskus oli loodud ka USA-s New Yorgis —Central Premonitions

Registry. Käesoleval ajal keskus ei tegutse.

Spontaanseid õnnetuseelseid andmeid kogub veel USA-s Virginia Ülikooli

psühhiaatriateaduskonna parapsühho-loogia osakond eesotsas prof. J.

Stevensoniga.

Niisugused spontaansete nähete kogumise keskused on alates 1971. a. veel

Kanadas Torontos (aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10%-1 on

praktiline väärtus) ja Lääne-Saksamaal — Institut für Grenzgebiete der

Psychologie und Psychohygiene im Freiburg.

Spontaansest uneprohvetlusest on teada veel inglase Maleolm Bessenti

täitunud ennustused 1969. a. no-vembrist:

— Ta ennustas, et lähema 4-6 kuu jooksul teeb Onassisele kuuluv kreeka

tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus.

Suure õlireostuse põhjustanud avarii juhtuski 1970. a. veebruaris Nova

Scotia lähedal.

— Kindral de Gaulle'ile ennustas ta surma ühe aasta jooksul.

De. Gaulle surigi 10. nov. 1970.

— Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister Wilson vahetab

järgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski.

Selle sajandi tuntumatest ennustajatest võiks nimetada veel USA-s elavat

Jeane Dixonit, 1918. a. sündinud saksa immigrandi Franz Pincerti tütart.

Jeane avastas oma võimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt teatas ta isale,

et mõne päeva pärast saab ta musta äärisega kirja. Oma onule ennustas ta

öigesti pillimehekuulsust. J. Dixoni ennus-tustest võiks nimetada

näitlejanna Marilyn Monroe enesetappu, esimese Nõukogude sputniku

väljasaatmist, Mahatma Gandhi mõrvamist, ÜRO peasekretäri Ham-marskjöldi

surma lennuõnnetusel (ka Jeane'i enda mees suri lennuõnnetusel, mida ta

ette nägi) ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust.

Viis päeva enne John Kennedy mõrva (22. nov. 1963) nägi ta presidendi

kirstu Valgesse Majja kantavat ning rääkis sellest mitmele tunnistajale.

Esimene kaudne ennustus John Kennedy tapmise kohta on tehtud juba 11.

märtsil 1956, mil ta oli öelnud: 1960. a. valitakse demokraat presidendiks

ja ta sureb traagiliselt väljaspool Valget Maja. J. Dixon püüdis K. Halle

ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt ei võetud hoiatust

tõsiselt ja sõitu Dallasesse ära ei jäetud.

J. Dixon räägib, et enne visiooni teket on juba mitme päeva jooksul tunda

erilist pinget.

Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962 sündivat poeglaps,

kellest edaspidi tulevat juhtiv tegelane, ühendamaks inimkonna rahu- ja

progressi-püüdlusi. Selle mehe mõju olevat maksimaalne 1999. aastal.

Teine tuntud meedium on USA-s Virginias elanud Edgar Cayce (1877-1945).

Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on ka temalt mitmeid

ennustusi. Need on kirjas stenogrammides, mida tema mediumistlike

autohüpnootiliste seansside järgi on proto-kollitud u. 14 000. Mõned ta

ennustused on alljärgnevad.

1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sõda, mis tulevat USA jaoks suurim

pärast Teist maailmasõda, mis löpeb 1945. a.

1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi.

Ta ennustas õigesti Esimese maailmasõja alguse- ja lõpuaasta.

Enda tulevase taassünni kohta rääkis Cayce, et sünnib uuesti aastal 2100

Nebraskas. Lapsena väidab ta end olevat Edgar Cayce'i, kes elanud Virginias

200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda külastama neid kohti, kus ta

väidab end olevat elanud — Virginiat, Kentucky't, Alabamat, New Yorki,

Michigani. Transpordiks olevat piklik sigaritaoline õhusõiduk, mis liigub

suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk on suur

sadam. New York on vahepeal hävinud ja teistsugusena üles ehitatud, nii et

Cayce seda algul äragi ei tunne!

Iseloomulik on seik, et kui E. Cayce hakkas ennustama totalisaatoril

hobuste võidusõite, siis kadusid ta võimed üheks aastaks.

Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre.

Maa pooluste nihke tõttu muutub kliima keskvöötmes soojemaks. Paljud

rannikualad USA lääne- ja idarannikul hävivad.

E. Cayce ennustas, et Bimini saarte piirkonnast leitakse esimesed viited

Atlantisele. Maa hakkab seal tõusma ja tulevikus võtab ta enda alla

mitmesajaruutmiilise ala.

1968. a. leidiski USA mereväelendur R. Brushi Bimini ja Androse saare

piirkonnast veealuseid müüre ja sambaid. Allveearheoloogide uurimused

näitasid, et müüre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid murtud ligi 10

000 a. tagasi müüri asukohast 40 km põhja pool asuvast kivimurrust.

Skandinaavia ennustaja John Sundström (sünd. 1903) oli õigesti ennustanud

1976. a. olümpiamängude boikoti ja Iraani ?ahhi surma (1978. a.). Samuti

öelnud ta ette John Kennedy surma ja 1972. a. Müncheni olümpia-mängudel

sportlastele tehtava atentaadi.

Sel sajandil on olnud palju katastroofe. Üks kvalitatiiv-selt omapärasemaid

oli aatomipommi esmakordne sõjaline katsetamine Hiroshimas. Selle

katastroofi erakordsus viib mõttele, et peaks olema isikuid, kes suutsid

seda ette näha. Spetsiaalseid uurimusi selle kohta pole mul önnestunud

leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast kirjutanud dokumentaalse romaani

(vene k. ,,Sadako tahab elada" M., 1964), toob ära ühe Hiroshima elaniku

proua Kumakisi unenäo enne saatuslikku 6. augustit 1945. a.:

,,Aga mina nägin täna öösel maavärisemist. Majad purunesid, kõik ümberringi

oli haaratud tulest. Aga kõige hirmsam oli see, et päike langes maa peale.

Ärkasin hirmu tõttu ja jätkasin karjumist, juba niinematil istudes.

Vana naine kummardus ja tõ'mbas pea õlgade vahele. Hirmust suurte.

silmadega, surudes nimetissõrme nina juurde, sosistas proua Kumakisi

kähedal häälel: ,,Kõik, mida ma unes näen, läheb täide.""

On vähe tõenäoline, et Hiroshima-mastaabilist ka-tastroofi nähakse ette

vaid mõni tund. Reaalsündmuste käik oli selline:

— 6. augustil 1945 kell 8.15 lõhkes aatomipomm u. 500 m kõrgusel, olles

lastud langevarjuga alla 8000 m kõrguselt lendavalt pommituslennukilt B-29.

Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470 000 ela-nikust surma

86000. Hooneist hävis 60%.

— 6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandör kolonel Tibets

saanud teada lahinguülesande sihtmärgi — Hiroshima.

— 24. juulil 1945 oli USA president Truman andnud käsu kasutada augusti

algul mõne Jaapani linna vastu pommi.

16. juulil 1945 oli New-Mexico kõrbes korraldatud esimene aatomipommi

katsetus.

— 1. juunil 1945 oli USA valitsus põhimõtteliselt otsustanud kasutada

loodavat pommi sõjas Jaapani vastu.

— 1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva looval Manhattani projekti,

mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit.

Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima hävingu kohta peaks olema

juba enne Teise maailmasõja algust. Jaapanist kaugel asuvas Eestiski on

juba 1943. aas-tast ennustatud, et sõja Jaapanis löpetab aatom.

Nüüd mõned ajaloolised detailid, mis võiksid seoses Hiroshima tragöödiaga

huvi pakkuda.

6. augustil 1653 oli Hiroshimast läbi voolaval Ota jõe] suur üleujutus. See

olnud nii hävitav, et veel XX sajandil peeti 6. augustit halvaks päevaks.

Muuseas ei piirdunud saatuse hävitustöö linna kallal 6. augustiga 1945. 17.

septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja üleujutus. Kui

algul oli linna hävitanud tuli, siis ülejäänu tegi vesi. Kui pomm suutis

hävitada vaid 10 silda, siis uputus lõhkus neid 20. Pealtnä-gijad

kirjeldavad üleujutusjärgset Hiroshimat kui suurt järve.

Ka teisel aatomijõul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni.

Nagasaki oli alates XVI sajandist põhiline (1725-1854 ainuke)

välismaailmaga kaubavahetust pidavsadam.

Omaette uurimisteema võiks olla üldse suurte katastroo-fide etteaimamine.

Polnud ju Hiroshima ja Nagasaki suurimad. Juba ainuüksi Dresdeni

pommitamine USA-Suurbritannia lennuväe poolt nõudis 1945. a. veeb-ruaris

120 000 sakslase elu, rohkem kui oli vahetuid ohvreid Hiroshimas ja

Nagasakis kokku! Hamburgis nõudis analoogne operatsioon 1943. a. augustis

40 000 sakslase elu. Nende arvude üle me väga ei imesta, sest iga Teise

maailmasõja päev nõudis umbes 25 000 inimelu. Inimohvri-te poolest ajaloo

suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maaväring, kus ohvreid oli 830

000. Gangese üleujutus nõudis 1737. a. 300 000 ohvrit. Ka Jaapani pinnal

oli varem olnud suuremaid katastroofe, näiteks Tokio maavärin 1923. a.

Ohvreid oli siis 143 000.

Selliste katastroofide puhul kerkib praktiline küsimus, kui pikalt on

võimalik neid ette öelda ja kas on võimalik inimkaotusi vähendada?

11. PROHVETITE EKSIMUSED

Pole ühtegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes poleks eksinud. Ometi ei

sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui selliseid. Lisame

veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku või mineviku hindami-

sel. Tohutult raskem on aga täpselt ette öelda tulevikus saabuvaid

sündmusi. Sellest on tingitud ka parimate nägijate eksimused.

Illustratsiooniks pakun välja mõned neist.

Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab Kolmas maailmasõda, kus USA,

N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a. lammutatakse

Berliini müür.

Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat, et Hiina muutub

enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et Venemaast saab inimkonna

lootus, sest seal hakkab igaüks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob.

Skandinaavia ennustaja J. Sundström arvas eksli-kult, et 1982. a. puhkeb

sõda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina ja et sõjas

lastakse Sundström ise maha kas 12. märtsil või 12. novembril 1984.

Ka tuntud Eesti meedium Mai Kalamees eksis, kui rääkis hüpnoosis 4.

veebruaril 1930 ühest ajalehest väljalõigatud portree kohta (mida ta ise ei

näinud):

,,See mees on väga terase loomuga, uhke. Kui ta vihastab, siis on väga

metsik, kui ta siiveneb millessegi asjasse, siis viib ta selle läbi.

Sõjavägi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta ise seda ei taha.

Kõik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lähe kaht aastat, siis on tal

lõpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tema lõpp. Valitakse uued

esindajad. Kommunism parandatakse. Seda teeb alamrahvas ja allasurutud

intelligents. Punane madu väsib, ta liigutab veel, et hinge sees hoida."

Tõenäoliselt rääkis hüpnoosis meedium seda, mida temalt ootas hüpnotisöör

B. Johanson. Jutt oli Stalinist.

LÕPETUSEKS

Võib-olla toimub tulevikus unenägude uurimine hoopis objektiivsemalt kui

praegu. Tänaseks päevaks on arvamus, et unenägu on suunatud tulevikku,

mitte mineviku. Aga see tuleviik sõltub käitumisest ja psüühilisest

protsessidest minevikus.

LISAMATERJALI

Bro, H.H. Edgar Cayce in dreams. N.Y., 1970.

Evans-Wentz, W.Y. (ed.) The tibetan book of the dead. London, Oxford, N.Y.

1971.

Jacobson, N.0. Life without death? N.Y., 1971.

Miller, A. Selgeltnägemine ja ennustamine. Tall., 1935.

Stearn, J., Edgar Cayce the sleeping prophet. Toronto-N.Y., 1967.

Įīćąņūšåā, Ā. Ļīäńīēķąķčå ķą ōīņīįóģąćå. Ę. Čēīįšåņąņåėü č Šąöčīķąėčēąņīš.

9/1979, åå. 4-7 č 24-25.

Āåéķ, Ą.Ģ. Ņšč ņšåņč ęčēķč. Ģ. 1979.

Ćšóēåķįåšć, Ń.Ī. Ćåķčč č ņāīš÷åńņāī. Ė. 1924.

SISUKORD

Sissjuhatus

1. Unenäod loodusrahvail

2. Sumer ja Egiptus

3. Vana-Kreeka

4. Vana-Rooma

5. Piibel unenägudest

6. Rahvuseeposed

7. Ended

8. Kilde kesk- ja uusajast

9. Eesti

10. XX sajand

11. Prohvetite eksimused

Lõpetuseks

Lisamaterjali

Sisukord

Ńņšąķčöū: 1, 2


© 2010 Šåōåšąņ Live