Uni ja unenaod (estonii)

pahad pealt nдha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kхige Egiptuse maal

sдherdusi pahu nдinud.

Ja lahjad pahad lehmad sхid need seitse esimest lihavat lehma дra. Ja nemad

said nende kхhtu ega olnud tunda, et nemad nende kхhtu saanud. Ja nende

nдgu oli paha, nхnda kui ennegi. Ja ma дrkasin ьles.""

Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jдtkab vaarao nхnda:

,,Pдrast nдgin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tхusid ьhest

kхrrest, tдied ja head.

Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest дra kхrvetatud pead

tхusid nende jдrel ьles.

Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead дra."

Jдrgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse

nдlja-aastat, kus kхik kogutud vili дra sььakse. Joosep lisab:

,,Ja et unenдgu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on

Jumalast tхesti seatud ja et Jumal pea jхuah seda tegema."

Kohtumхistjate 7, 13-15.

On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitvдeosa ja rohkearvulise

Midjani sхjavдe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sхdurite

vestlust.

,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele ьht unenдgu ja ьtles:

,,Vaata, ma nдgin unes ja vaata, ьks kьpsetatud odraleib veeretas end

Midjanite leeri ja kui see telkidele kьlge sai, siis lхi ta neid, et nemad

maha langesid ja lхi alumise poole peale ja telgid olid maas."

Ja teine vastas ja ьtles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase

poja Kideoni mххk. Jumal on ta kдtte andnud Midjani rahva ja kхik leeri."

Ja see sьndis kui Kideon unenдo juttu kuulis ja selle seletust, siis

kummardas tema ja lдks tagasi lisraeli leeri ja ьtles: ,,Tхuske ьles, sest

Jehova on Midjani leeri teie kдtte andnud.""

Ja nii see sьndiski.

Tanieli 2. pt.

Paabeli kuningas Nebukadnetsar nдgi und, aga Kaldea targad ei saanud seda

seletada, ning mддrati seetхttu hukkamisele.

,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ьhes nдgemises ццsel. Siis kiitis

Taniel taeva Jumalat.

Taniel lдinud ku'ninga juurde ja kхigepealt jutustanud talle vaid kuningale

teadaolnud unenдo:

,,Sina, kuningas, nдgid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju

oli suur ja tema au selgus oli vдga kallis, see seisis su kohal ja oli

hirmus pealt nдha.

Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta kдevarred hхbedast, tema kхht

ja puusad olid vasest. Tema sддred olid rauast, tema jalad olid muist

rauast, muist savist.

Sa nдgid, kui ьks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kдtega ja lхi kuju

tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki.

Siis pekseti rusuks ьhtlasi raud, savi, vask, hхbe ja kuld ja said дra

nхnda kui pхrm viljapeksu pхranda pealt ja tuul viis need дra ja neile ei

leitud ьhtegi paika.

Aga kivi, mis kuju •maha lхi, sai suureks mдeks ja tдitis kхik maailma.

See on see unenдgu. Nььd tahame kuninga ette цelda, mis see tдhendab.

Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud

kuningriigi, vдe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.

Ja sinu jдrel tхuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas

kuningriik, mis vasest, mis kхige maa ьle peab valitsema. Ja neljas

kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepдrast et raud kхik puruks

peksab ja vaeseks teeb. Nхnda peab see, otsegu raud, mis kхik asjad pihuks

lццb, rusuks peksma ja pihuks lццma.

Et sa aga oled nдinud jalad ja sхrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast

olevat, on see: see peab ьks lхhkilццdud kuningriik olema, aga raua tugevus

on seal sees, nхnda kui sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat.

Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see: teine osa

kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.

Et sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad

end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jдд mitte teineteise kьlge

kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""

Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see хige seletus.

Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenдgu.

,,...ma nдgin ja vaata, ьks puu oli kesk maa peal ja ta kхrgus oli suur.

Suur oli puu ja jдme ja ta kхrgus ьletas taevast saadik ja see oli nдha

kхige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli

toidust kхigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid

linnud, mis taeva all ja kхik liha toitis ennast temast.

Ma nдgin oma pea nдgemiste seas oma voodi peal ja vaata, ьks pьha vahimees

tuli taevast maha.

Ta hььdis valjusti ja ьtles nхnda: Raiuge puu maha ja laasige ta oksad,

puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali — siis pхgenevad elajad tema

alt дra ja linnud ta okste pealt.

Дrge jдtke tema kдnd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas kinni vдlja

rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi peab temale

osaks saama metsalistega.

Tema sьda peab saama muudetud, et see ei jдд inimeste sarnaseks ja

metsalise sьda peab temale antama ja seitse aega peavad tema ьle mццda

saama."

Jдrgnevalt seletab Taniel hirmuvдrinaga, et puu all tuleb mхelda kuningat

ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest ja ta peab ,,seitse aega"

metsloomade seas olema. ,,Senikui sa tunned, et Kхigevдgevam on valitseja

inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."

Nii olevat aasta pдrast ka lдinud.

Tanieli 7. pt.

Kirjeldatakse Tanieli enda sьmboolset unenдgu neljast ,,elajast" —

tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat, kellest

viimane kiusanud usklikke ja saab seetхttu taevaliku kohtu lдbi ,,дra

kaotatud ja hukka saama otsani".

Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenдos ilmneb antiikajale

iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenдo ajal kontaktis.

Parapsьhholoogiliselt kхige usutavamad on Joosepi enda kaks unenдgu

ja neli unenдgu, mida ta tхlgendas, samuti sхdurite prohvetlikud unenдod

enne lahingut (Kideoni lugu).

Tanieli raamatu kolm unenдgu on aga arvatavasti ideoloogilised

konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku

ьlistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat,

mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.

Tuleks tдhelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus

hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade vхi -tuhandetega pole siin mingil

juhul tegemist. Isegi siis, kui usuksime sхna-sхnalt Tanieli raamatu

ennustusi, ei ulatuks nende tдidemineku aeg ьle paarisaja aasta.

Piiblis on veel ьheksa viidet unenдgude k o h t a.

V Moosese 13, 2-6.

,,Kui prohvet ehk unenдgija peaks su seas tхusma ja ta lubab sulle ьhe tдhe

ehk imeteo ja see tдht ehk imetegu tuleb, mis ta su vastu rддkinud ja ta

ьtleb: lдhme teiste jumalate jдrele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.

Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenдgija sхna vхtma kuulda..."

1 Samueli 28, 6.

Saul kьsib nхu Jehoovalt vilistide vastu.

,,Ja Saul kьsis Jehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenдgude ega

Arimi ega prohvetite lдbi."

Siis lдks Saul spiritistliku meediumi juurde nхu saama. Samueli vaim

ennustas talle kadu.

1 Kuningate 3, 5.

,,Kibeonis nдitas ennast Jehova Salomonile ццsel unes ja Jumal ьtles:

,,Palu, mis ma pean sulle andma.""

1 Kuningate 9, 2-9.

,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda nдha, nхnda kui ta ennist

temale oli Kibeonis annud nдha."

Koguja 5, 6.

,,Sest kus palju unenдgusid, seal on tьhised asjad, nхnda ka kus palju

sхnu, aga sina karda Jumalat."

Jeremia 23, 25-30.

Jehoova kхne: ,,Ma olen kuulnud, mis prohvetid ьtle-vad, kes minu nimel

prohveti viisil valet rддgivad ja ьtlevad: ,,Ma olen unenдo nдinud... Nemad

on prohvetid oma sьdame kavaluse jдrele...

Prohvet, kelle juures on unenдgu, see jutustagu unenдgu ja kelle juures on

minu sхna, see rддkigu mu sхna tхes, mis on хlil tegemist puhta viljaga?

ьtleb Jehova.

Vaata, seepдrast ьtleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sхnad

ьks teise kдest varastavad."

Jeremia 27, 9.

,,Ja teie дrge vхtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste хnneandjaid

ega eneste unenдgemist, ei eneste lausujaid ega eneste nхidasid, kes teie

vastu ьtlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""

Tanieli 1, 17.

,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mхistuse kхiksuguses

kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mхistlik kхiksuguse nдgemise ja unenдgude

peale."

Joeli 3, 1.

Jehoova kхneleb: ,,Ja pдrast seda peab sь'ndima: ma tahan oma vaimu vдlja

valada kхige liha peale ja teie pojad ja teie tьtred peavad prohveti viisil

rддkima; teie vanarahvas peab unenдgusid unes nдgema, teie noored mehed

peavad prohveti nдgemusi nдgema."

Mida kokkuvхtteks цelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vцitlus oma usu

eest. Tunnustatakse ,,unenдgijate" ja ,,prohvetite" vaimset vхimu. Oli ju

vanasti sageli pхhimхt-teks: anna mulle ,,tдht" (mingi ime vхi prohvetlus)

ja ma usun kхike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ьkskхik, mida

kuulutati. ,,хige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sьndmustekohtu

veel ideoloogiline kriteerium.

Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenдod ja ka vхime neid mхista.

RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)

Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele

unenдgudele. Tsiteerin huvitavamaid.

Et lasta troojalasi ajutiselt vхita ning sellega tхmmata Achilleust taas

vхitlusse, otsustas Zeus:

,,Siis parem kхikidest muist nдis jдrgmine otsus ta meelest: et nдeks

petlikku und Agamemnon, Atreuse vхrse.

Kutsuski Und siis Kronion ja nii sхnad lennukad lausus:

Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal tдpselt nii

sхnad teata, mis ьtlen ma sulle.

Las kдsib sдttida valmis end kхik pikkhiuksed argiivid vхitluseks; ьtle, et

nььd kord viimati vallata vхib ta laiateelise Trooja, et kдes ses asjas on

ьksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kхik on Hera veennud palvega

neid. Nььd hukatus ootamas Troojat.

Ьtles ta nii. Kohe lдks Uni petlik, kuuldes kдsku, tхttaval lennul Ahhaia

mustkьlgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse jдrglase

leidis suikumas ning tema ьmber ambroosialikuna hхljus.

Seisma siis jдi tema peatsis ja nдolt nдis just nagu Nestor, Neleuse poeg,

keda muist enam austas vьrst Agamemnon raukade seas. Tema nдol Uni taevalik

nхnda nььd ьtles...

Ьtles ta nхnda ja siis kadus. Atreuse jдrglase jдttes pea tдis mхtteid ja

plaane, mis ei pidanud teostuma iial."

Oluline on Kalchise ennustus loomaende pхhjal — madu sццnud altari alt дra

9 poega koos emalinnuga. Seda tхlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb

kьmnendal aastal.

Saatuse vддramatust nдitab jдrgmine lхik, mis rддgib Odysseusest ja

Diomedesest:

,,Nььd ьhes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks

Perkota maa ennustustark oli, Merops.

Poegade saatust see nдgi ette ja ei lubanud sхita neid mehitapvasse

taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid дra

surma ja saatuse haldjad."

Erandliku juhusena on ennustuse ьtlejaks jumalanna Hera tahtel isegi

kхnevхimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ьtleb oma peremehele:

,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase kдe all."

Ennustuse teataja vхib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim

Achilleuse telki ja ennustab sхbrale peatset surma. Ьhtlasi palub ta nende

luud ьhte matuseurni panna.

HOMEROSE ,,ODЬSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)

Mдrkimisvддrne on ennustuse tдitumise aja pikkus (Alithersose ennustus

Odysseusele):

,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hдsti ju tunnen.

Kхik on kulgenud nхnda ka, ьtlen, Odysseuse saatus, kui seda

ennustanud siis ma, kui sangarid lдksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos

arurikas Odysseus: et hдdad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kхik tal,

et koju tundmatult saabub ta kord — kahekьmnendal aastal."

Nagu ,,Iliases", nii vхib ka ,,0dьsseias" jumalus saata magaja juurde mingi

uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle

une ajal ta хe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trццstiks.

Mхnikord moondab aga jumalus end ise mхne inimese taoliseks ja ilmub unes.

Nii lдheb Athena vьrst Alkinoosi tьtre juurde tema sхbrannana ja soovitab

minna pesu pesema (et neiu pддstaks seal merehдdast ellujддnud Odysseuse).

Mдrkimist vддrivad kolm lхiku, kus ennustuse tдitumis-aeg pole antud mitte

ajaьhikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sьndmusega

(Homerose aegadel ju kuupдeva ega aastaarvu tдhtajana ei saanud olla, sest

puudus ьhtne ajaarvamine):

,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse

puuhobu suur."

Faiaakide vьrst Alkinoos kхneleb: isa Nausithoos rддkis, et Poseidon lццb

puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel

lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mдe ьlikхrge me ьmber.

Nь kord ennustas rauk."

Kьkloop rддkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i

saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei

teadnud kьkloop aga end hoida, sest Odysseus ьtles enda olevat Eikeegi).

Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jдigalt fikseeritud:

oli vхimalus kulgeda mitme variandi jдrele. Nii ennustab Hadeses Tark

Teiresias Odysseusele pдrast musta jддrд vere joomist jдrgmist: nende laev

satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi

soove vaos (ei vхta loomi), vхi siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab ьksi

koju, k u i mehed end vaos ei hoia (vхtavad loomi).

Omapдrase kirjandusliku vхtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia rддgib oma

unenдost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenдos tappis kull 20 хuel teri

nokkivat hane ja hakkas pдrast seda inimkeeles seletama unenдo tдhendust —

kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel

kolmandat korda.

XX laulus on kirjeldatud nдgija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta

kohtas Penelopeia peigmehi:

,,0h mehed хnnetud! Mis hдda langend on alla te peale! Pead, nдod, pхlvedki

teil — kхik kaetud on nii nagu ццga. Oigeid kuulen ma ьmber ja nдen:

pisaraid pхsil voolab, verd tдis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae

all! Varjusid tulvil on хu ning eeskoda tдis. Ьha lendab neid maa alla, kus

ootamas nдen Eubost juba. Kustunud taevast pдikene ning must sьngus kхiki

on peitnud."

Peiud vaid naersid selle peale.

Lхpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest

unenдgudest.

,,Kahtsugu on vдravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:

sarvised on ьhed neist, elevandi on luust aga teised.

Ulmad, mis saabunud on lдbi hдilitud pinnaga luude,

petavad

meid vдlispinnaga vaid, sьdant vaevavad muidu.

Mis aga sarviseist on vдravaist sile-vдlkuvaist tulnud,

kхik

ka tдpselt tдituvad nii nagu keegi neid nдinud."

STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)

Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa lдbi

ilma ennete, ennustuste ja unenдgudeta.

Lauldes Sigvцrdrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvцrdrile

surma tulevase naise Gudruuni vendade kдe lдbi. Enne seda aga хnnestub tal

tasuda oma isa surma eest.

Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jдlkusi korrates oma pojad, sццtis

nende sьdamed sisse nende isale — Atlile. Pдrast seda tappis ta pistodaga

Atli ja sььtas maja koos pererahvaga.

Nagu loeme Gudruuni II laulust, kдisid selle tragццdia eel endelised uned,

mida Gudruun pььab vддrtхlgendada.

,,ATLI: ,,'Mindki ajasid ьles дsja just nornid, unenдost veidrast — kui

oskaksin mхista! Mulle nдis, mu Gudruun Gjuukitьtar, nagu lццnuksid meelega

mххga mu ihusse."

GUDRUUN: ,,Unes terast nдha tдhendab tuld, ent emanda viha — indu ja

uhkust; pхletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul

valus on."

ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama

jдtta, kхik juurtega vдljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja

maitse.

Nagu oleksid kдtest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja,

nagu neelanuks maaga ma nende sьdameid, rдnkraskel meelel, veri rutjumas

soontes.

Nagu oleks mu kдtest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin

haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, vхikust tundes toitusin

korjustest.""

,,Grццnlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Hцgnit ja

Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See хnnestub ja pдrast nende

vastupanu murdmist lхigatakse elusal Hцgnil sьda kehast vдlja. Gunnar

puuakse ussaeda.

Hцgni noor naine Kostbera rддgib mehele oma hoiatus-unedest, see aga

vддrtхlgendab neid.

,,...und nдgin, Hцgni, ei pea seda endale, vхib nurjuda matk, kui mu murel

on pхhjust.

Su linad paistsid kui pхlevat tules, kхrge leek lippas lдbi mu maja."

Hцgni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade sьttimise eest.

Kostbera rддgib edasi:

,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, kдppi raputas, nii et mul hirm

kandus rindu, pani koonugi kьlge, nii et kangeks jдime, ja siis trampimist

oli хige tunduval mддral."

,,HЦGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jддkaru, tuleb rajuilm

idast."

KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas lдbi koja, vist tдhendab vaeva see ja

meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""

Ka Gunnari naine Glaumvцr oli nдinud halvaendelisi unenдgusid.

,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sхid, tegin su

terveks, saabus maailma ots — ьtle, mis oli see?

Nagu verine mххk oleks vдlkunud sдrgist sul — halb lausuda kaasale

sдherdust lumma — nagu piik oleks lццdud su kerest lдbi ja хues ja aias

ulusid hundid...

Nagu mцllanuks jхevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas,

mхlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi

tдhendab?

Nagu kдinuksid ццsel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind

valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad

vahest su paremad vaimud?"

Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mхju ja mхlemad vennad tapeti.

Nдhes vendi Atli poole lхksu tulevat, ьtles Gudruun:

,,Anda mдrku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja

siia te tulite!"

E. LЦNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)

Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt lдbi kahe aastatuhande. Nad

kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka

prohvetlust.

Nii kьsib Vдinдmцinen unehaldja Untamo kдest nхu, kus vхiks olla kadunud

tьtarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku

juurde, kivide vahele.

XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkдinen sцtta minna.

Ta naine Kyilikki aga rддgib oma hoiatavast unenдost:

,,Kьll see Kyllikki kхneles,

naine ette hoiateli:

,,Oioi armas Ahtikene!

Дra sa mine sхdaje!

Nдgin unda ma magades,

sьgavasti suikudessa:

tuba kхik oli tulessa,

leeki suuri lхkateli

ьsna meie akna alla,

pдraseina peenderalla,

sддlta tuisahti tubaje,

kosena ьles kohades

pхrandalauasta lageje

akkenasta ukse kьlge."

Lemminkдinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid.

Nдiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sхda,

kui aga vett, pьsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.

Tдhtsamate asjade puhul kьsiti jumalalt-loojalt arbuga nхu, seades

lepalaaste arbusхelale.

F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)

II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pдrast tema surma

sьnnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes

toob rahvale хnne.

III loos soovitab vanem vend pдrast Linda kadumist magama heita, et unes

saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nхu anda.

V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nдgi Kalevipoeg und:

,,Eite хitses noorel ilul, хitses kui mхrsja kambris, Naine noorik laua

taga Pulmapдeva pidudella

Kuju tuli kaugemalta

Eite istus Uku хues

хnnepдeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg

,,Hakkas ццsist unenдgu,

Lugu lдbi mхtlemaie;

Mхtles tunni, mхtles teise,

Siis aga nхnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka

telepaatilist unenдgu. Kalevipoeg

,,Дrkas unest ehmatades.

Kuri unenдo-kuju

hдdaohtu дhvardelles

vхitis mehe vдsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka

,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenдgu, mida ta nдgi

seitse nдdalat kestnud nхidusunes:

,,Eilse pдeva ilmutused

unenдona uuendati,

kirjuks kangaks kujutie

petispaelusse paelutie."

PUMPURSI ,,LДCPLESIS" (1888)

II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud

Lдcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et lддnest saabuvad vallutajad

ning et sajandite pдrast saavad lдtlased vabaks.

III loos ьtleb vхitluses Lдeplesisega jдnnijддnud eesti hiid Kalapьis, et

ta ema ennustanud rццvrььtlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab

Lдcplesist.

VI loos aimab Lдcplesise armastatu Laimdota halba rььtlist, kes hiljem

Lacplesise tapab.

ENDED

Ende all mхistan ennustatavale sьndmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle

pцhjuseks olevat sьndmust.

Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases"

ennustustark Kalchis Trooja langust kьmnen-dal aastal selle jдrgi, et madu

sццnud ohvrialtari alt дra ьheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud

siis kiviks.

Luurele lдinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutхusnud haigur

ennustas head.

Ьle Trooja sхjavдe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas

nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sхjalist

ebaedu.

Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste pддstmist ning Zeus andis jaatava

vastuse kхuekхmina nдol.

,,0dьsseia"

Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja

peigmeeste kohal vхitlevate kotkaste pхhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja

tapab peigmehed.

Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt ьle i d a poolt tulnud

kotkas, kььnte vahel suur valge hani ja mццdus neist paremalt. See tдhendas

ikka veel ilusa Helena seletust mццda Odysseuse saabumist ja peigmeeste

hukku.

Ennustaja Theoklymenosest lendas vхitluse ajal ьle paremalt poolt tulnud

kull, kel oli kььsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse

suguvцsale jддb saarel vхim.

Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ьlbetele

peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.

Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kхlas k х u ja jahujahvataja

ьtles, et olgu see sццming peigudel viimane.

Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas ьle vasemalt poolt

tulev kotkas, tuvi kььsis. See oli ettevхtmise nurjumise enne.

,,Vanem Edda"

,,Laulus Sigvцrdrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks

enneteks jдrgmisi.

Paremal pool lendab pigimust kaaren.

Eemal on nдha kaht kuulsusehimulist kerglast.

Kuuldub hundi ulgumist.

Kauguses on nдha sцrkivaid hunte.

H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg дra

lььakse.

,,Grццnlaste loos Atlist" tabavad Hцgnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui

nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil lдks paadi kiil pooleks;

katkesid rihmad ja tullid; randa jхudes ei kinnitatud laeva; vдrav

kriuksus, kui Hцgni virutas.

Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.

Herodotos kirjutab, et enne kui pдrslased vхtsid ette sхjakдigu Kreekasse

olnud Delose saarel maavдrin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:

,,Vхib-olla oli maavдrin mдrk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hдdasid

ilmutas."

Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.

— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda

plaksuga laulatussхrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei

mдrganud. Kolm nдdalat hiljem suri ta mees samal kuupдeval, mil neid oli

laulatatud.

— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Дkki

purunenud klaas nime kohalt ilma vдlise pхhjuseta. Kaheksa pдeva hiljem

suri V. rongiцnnetuse tagajдrjel.

— Ьhes seltskonnas tхstis keegi klaasi uue silla terviseks. Ьldiselt teati,

et sild on vilets, seetхttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette

lauale, kus see purunes. Sild purunes ьhe kuu pдrast, pхhjustades

inimohvreid.

Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lхhnade

endelisele tдhendusele.

Lхpuks veel ьhest antiikaja endest.

Kartaago vдejuht Hannibal pццrdus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast

tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev jдrgmist:

,,Hannibal oli juba oma merereisi lхpetamas. Lдhenedes Aafrika rannale,

kдskis ta ьhel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud

laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidдs ta seda halvaks

endeks ning kдskis kursi vцtta Lepstisesse ja randuda seal."

Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma vдejuht

Scipio purustas ta vдed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal

mьrgitas enda mхni aasta hiljem.

KILDE KESK- JA UUSAJAST

Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas vхiksid kхige rohkem

huvi pakkuda ьldtuntud nimed ja sьndmused.

Ьks esimesi keskaegseid teateid on ьhe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi

kalifaadi kaliifi Harun-ar-Ra?idi lugu, mis juhtus 809. a. algul.

Kaliif nдinud unes enda poole sirutuvat kдtt, mis hoidis punakat mulda. Ta

kuulis hддlt, mis ьtles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hддl

kьsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."

Mхne aja pдrast lдinud Harun-ar-Ra?id Samarkandi ja Oxuse provintsi

ьlestхusu maha suruma. Tee viis lдbi Gruusia. Gruusias rдnnates jдi kaliif

haigeks. Muidugi peatuti. Kalьf kьsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus.

Nььd kдskinud kaliif ьhel teenril tuua nдha siinset mulda. Teener ulatanud

peoga nдha mulda, mis oli punaka varjundiga.

Mхne pдeva pдrast Harun-ar-Ra?id suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.

Tьrgi sultan Murat 1 nдgi 1389. aastal ццl vastu 15. juunit enne serblaste

ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sхduri

kдe lдbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jдi ta ellu. Ent kui ta pдrast

lahingut koos vesiiriga vastase tapetud sцdureid vaatas, hьppas ьks haavatu

tema juurde ja tappis ta.

Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutьd-ruk Jeanne d'Arc

kodutalust, et kroonida kuningaks dofддn Charles ja juhtida sхjavдge

inglastevastases vabadussхjas. Oma plaanidest ei rддkinud ta kellelegi,

sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel

kohtuprotsessidel arutati Jeanne'i kodune olukord pхhjalikult lдbi ja

ilmnes jдrgmist.

Tхepoolest oli isa ьht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema jutustas, et enne

seda nдgi isa unes, nagu oleks ta tьtar ,,lahkunud koos sхduritega".

Kui see tцepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tьtre

uputada.

Saksi kuurvьrst Friedrich III nдgi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a.

ьht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hдvitama Rooma. Uni olnud nii

erutav, et ta oli sel ццl kolm korda ьles дrganud.

Teatavasti lхi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud

teesi Wittenbergi kirikuuksele jдrgmisel pдeval, 31. oktoobril 1517.

Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pдrast

tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tхlkis Luther 1522. a. Uue

Testamendi saksa keelde.

Martin Lutheri naine Katharina nдgi kord unes kaht vххrast daami, kes tulid

ehtima pulmadeks nende tьtart Magdalenat. Peatselt nende tьtar suri.

Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nдgi ццl vastu 1559.

aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal

plaan minna rььtliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei lдheks vхi

vдhemalt turniirist isiklikult osa ei vцtaks. Kхik asjata! Turniiril sattus

kuningale piigikild silma ja mхne pдeva pдrast 40-aastane kuningas suri.

Prantsuse kuningas Henri III nдgi kolm pдeva enne oma surma unes, et kroon,

skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.

Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa lдbi.

liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat

iirlaste inglisevastast ьlestхusu, mis algas 1641. a.

Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riдgi 1610. a. unes, et

krooni ehted muutusid pдrliteks (tavaliselt tхlgendatakse neid pisaratena).

Ьks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.

See oli juba kolmanda Henri хnnetu surm jдrjest!

Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George

Villiersile ьtles 1628. a. ьks ta aadlikust sхber, et nдeb, nagu oleks

talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenхulane Fulton 3. augustil

1628.

Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud

Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel",

pдrast 1900. a.

Siis tulevat ,,imelikud pдevad: naised riietuvad meeste kombel,

kannavad pьkse, lхikavad juuksed дra ega hooli aust. Armastus sureb ja

abielu rikutakse. Vankrid sхidavad kхikjal ilma hobusteta ja inimmхte

kihutab silmapilgu vдltel lдbi ilmamaa... Inimesed kдivad ka vee all, isegi

magavad ja rддgivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kхrges хhus lдbi

pilvede."

Selle unenдo nдgija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine

Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenдgu sai aga ьldteatavaks, sest

see puudutas rootslaste-ga peetavat sхda. Uusaasta ццl vastu 1643. aastat

nдgi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ьmber Freiburgi linna.

Siis tuli aga linnast rььtel ja raius selle mххgaga lдbi. Sьmboolika oli

kхigile mхistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nдdala

pдrast Freiburg vabaneski.

Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, pхles дra ligi

kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle

kohta, et seda katastroofi nдgid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661.

a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.

See vхis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ьhele Kariibi mere saare

Martinique'i neiule rддkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema

tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie.

Ennustaja ьtles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sьnnib tal

kaks last. Mees ise on pдrit ьhelt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas.

Siis see mees sureb traagiliselt.

Teine mees on ьlemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb

saarel хnnetuna.

Juhtus nii, et Josephine'i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais,

kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis

Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.

Kahe aasta pдrast sai Josephine'ist ьhe teise kindrali, Napoleon

Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809. aas-tani. Napoleoni edasine

saatus ja lхpp 1821. a. Saint Helena saarel on ьldtuntud. Muuseas oli

Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast

saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand (1772-

1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse. See

leidis aset 1809. aastal.

Tuntud prantsuse teadlane ja fьsiognomist Lavater oli korduvalt unes nдinud

ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vдgivaldsesse surma.

Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta

suri.

USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lхpu kohta mitu

parapsьhholoogilist elamust.

1861. aastal, esimesel ццl pдrast presidendiks valimist vaatas Lincoln

peeglisse ja nдgi seal oma normaalse peegelkujutise kхrval veel

vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lдhenevat katastroofi.

1865. a. mдrtsis, kuus nдdalat enne mхrva, nдgi ta und, millest rддkis

lдhedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha

ununeda."

Uni ise oli selline.

,,Mulle tundus, et mind ьmbritseb surmavaikus. Siis kuulsin ma summutatud

nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nдhtavasti tхusin voodist ja lдksin

alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jдllegi seesama kaeblik

nuuksumine, kuigi leinajaid polnud nдha.

Lдksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud

ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kхik ruumid olid valgustatud. Iga

asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nхnda

kurvastavad, nagu tahaks nende sьda lхhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud.

Mis vхis olla koige selle tдhendus, Otsustanud leida nii mьstiliste ja

vapustavate asjade pхhjuse, jдtkasin liikumist, kuni jхudsin Ida saali.

Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv ьllatus. Mu ees asus katafalk, millel

lebas suririietes laip. Selle ьmber seisid auvalves sхdurid. Seal seisis ka

hulk rahvast. Mхned vahtisid kaetud nдoga surnu poole, teised nutsid

haledasti.

,,Kes on Valgest Majast surnud?" kьsisin ьhe sхduri kдest.

,,President," vastas ta. ,,Ta mхrvati."

Siis jдrgnes rahvamassi vali halamine, mis дratas mi-nd unest.

Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ццl enam. Olen sellest masendatud

isegi nььd veel."

Ьks pдev enne oma mхrvamist nдgi Lincoln sellist und.

,,0lin paadiga sьgaval laial tugevavoolulisel jхel. Kukkusin paadist

jхkke."

Mхrvapдeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4.

veebruarist, цelnud ta senaator Sumneri-le: ,,Hдrra! Midagi ebatavalist

juhtub ьsna pea!"

Ja saabuski saatuslik teatriхhtu (15. aprillil 1865), mil kхlasid surmavad

lasud.

On andmeid, et oma vдgivaldset surma nдgid ette ka presidendid J. Garfield

(1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).

9. EESTI

Eesti prohvetitest on andmeid ьsna vдhe.

Oma raamatus ,,Eesti prohvet Jдrwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen

kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Pхhjasхja algul nдinud unes, et

Eesti langeb Vene vхimu alla. Algul kьll Raudpea (Kaarel XII) vхidab, aga

pдrast kaotab. Nii see ka lдks.

Ennustaja Jдrwe-Jaan sьndis Pдrnumaal Mihkli kihelkonnas Jдrve kьlas 16.

oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena

(s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:

,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamдel maantee ддrde teivad pьsti, sidunud

lхngad teivaste vahele. Kьlataat lдinud mццda, kьsinud: ,,Jaan, mis nььd

teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nььd teen, tehakse edaspidi. Mхtte kдrmusel

rддgitakse kaugele!"

Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid pьsti seadnud ja цelnud, et tulevikus

saab sхbraga 1000 versta taha kхnelda.

Kord цelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest

koormaid vedama: vanker sхidab maanteel ilma hobuseta!

Vene-Jaapani sхja ja selle tulemuse ennustanud ta jдrgmiselt ette: ,,Kui

sild Kasari jхele ehitatakse, siis tuleb Venel sхda. Kui sillale pragu

sisse lццb, siis Vene kaotab."

Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sьndmusi.

Jaan цelnud, et tuleb aeg, kus mхisad pхlevad kui kььnlad, nii et teisel

pдeval saab tuhas kartuleid kьpsetada.

Vдidetavalt ennustanud Jдrwe-Jaan ette ka Esimest maailmasхda. ,,Kord

kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasхda. Tuleb suur verevalamine. 10-12

kuningat hakkavad teineteisega sхdima. Ka meie maale tuleb suur

verevalamine. Sхda tuleb Pдrnu poolt..."

Teine kord ьtelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:

,,Kui mu kдtetццd enam tarvis ei ole, tuleb sхda." 1914. a. tehtud uus tara

ja sхda algaski."

Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vдhenemist. Seda olevat ta teinud

jдrgmistes ьtlustes: ,,Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui

lambaraudade pдrad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."

Lхpuks ennustanud Jaan Vene riigi kohta, et see ,,...jддb viimaks nii

vдikeseks, et kuningas ьlemise toa aknast oma riiki vхib дra nдha."

Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar

Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga?

Siin on veel ьks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi

kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.

Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasцda Tallinnas Lasnamдel

elanud M a r i e K u u g e 1 (1844?-1910). Oma unedest ja nдgemustest

jutustas ta tьtrele, kes need ьles kirjutas (ise ta ei osanud). Ka

joonistas ta oma nдgemusi ьles, andes tьtrele nende kohta seletusi.

Mхningaid tдhtsamaid tдitunud ennustusi.

— Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata. Seda teeb

noor mees, kes pole kirikuхpetaja.

Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920.

aastal.

— Vagunid lendavad хhus. Ristitaolised kujundid lendavad хhus Tallinna

kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale. Linnas pole leiba ega

liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab vхtma

toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.

Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud ,,Rahvalehes",

seega ьheksa aastat enne seda, kui Nхukogude lennuvдgi 9. mдrtsil 1944

Tallinna pommitas.

10. oktoobril 1931 ilmus ,,Uudislehes" artikkel pealkirja-ga

,,Selgeltnдgija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hдvitatakse!"

Tegemist on arvatavasti Mai Kalamehe hьpnoosiseansiga B. Johansoni

eestvцttel. Artikli andmed bn pдrit kelleltki Arthur R-ilt, kes viibis

seansil.

Pдrast hьpnotiseerimist цeldi M. Kalamehele, et on aasta 2000, ja paluti

jutustada vahepealsetest sьndmustest. Meedium rддkis muu hulgas jдrgmist:

,,...Nдen rohukamarasse kasvanud varemeid, nдen lхputuid riste, haudu...

nдen ьksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes."

,,,,Millal see juhtus?" pдris edasi hьpnotisццr. Kхik on hingetud, ддrmises

pхnevuses.

,,Kaksteist aastat varemalt... sхda... hirmus... julm. Jaaniцц, rahvas

lхbutseb, loidavad jaanituled...

Nхukogude Venemaa sхjalennukid, terve taevas on neid tдis... Nad rьndavad

Tallinna. Pommid lхhkevad, majad purunevad. Tдnavad on tдis laipu...

veri... laibad... rusud... kogu linn... rusuhunnik."

,,Aga meie lennukid? Mis teeb meie хhulaevastik?"

,,Ьksteise jдrgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase omi

langeb palju..."

,,Edasi! Millega lхpeb see kхik?"

,,Sхda, hirmus sхda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid."

Peagi lхpeb seanss. Ja varsti on meedium jдlle harilik inimene. Ainult ta

on pisut kahvatu ja kurnatud ilmega. Kui toasviibijad jutustavad talle

temalt kuuldud sхnu, siis vхpatab ta ja ei taha seda kuidagi uskuda. Ta

vдriseb sealjuures kogu kehast, tдis hirmu."

Toodud seansikirjeldusest lдks paljugi tдppi. Vahetult Eestit puudutav

Saksamaa ja N. Liidu sхda algas ццsel kell 4, 22. juunil 1941. Jaaniхhtu

lхkked sellepдrast дra ei jддnud. Maale jхudis sхjateade mхnepдevase

hilinemisega.

1944. a. 9. mдrtsi хhurьnnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna 13

000 majast hдvitati 6000.

Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mхnekuisest Blitzkrie-gist midagi vдlja —

sхda kestis kuus aastat.,

Ka hiljem, 1932. a. on Mai Kalamees hьpnoosiunes цelnud: ,,Pдts on

leivapдts, kui Pдts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad."

1933. a. avaldas ta ьhel seansil, et Vene vдed tulevad Eestisse sisse!

Kьsimuse peale: ,,Kas nagu Gruusias?" (s.t. pдrast kommunistlikku

riigipццret) vastas ta: ,,Ei. Neile avatakse vдravad!"

1934. a., viibides Berliinis Saksa Teadusliku Okultismi Seltsis,

teatas ta hьpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt rддgitavat ja Hitler on

seal vхimul! (Insener Joh. Tootsi memuaaridest)

10. XX SAJAND

Ьks esimesi sьndmusi, mis pдlvis XX sajandil ьldsuse suure tдhelepanu, oli

1500 reisijaga inglise ookeaniauriku ,,Titanic" hukkumine 15. aprillil

1912. Nagu nдitavad USA psьhhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused, on

kirjanduses fikseeritud vдhemalt kьmme seda sьndmust ettenдinud unenдgu.

Tдhendusunenдgu nдinud isikud elasid Inglismaal, USA-s, Kanadas ja

Brasiilias. Lisaks sellele nдgi katastroofi samal ццl unes veel seitse

inimest.

Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson ьhe mees-ametniku unenдgusid. Sel

mehel oli pilet ,,Titanicule". Ta nдgi unes ,,Titanicut" uppumas, laev

kaldus, kruvi хhus pццrlemas, reisijad merehдdalistena paatides. Ometi ei

loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid.

Kьmnest tдhendusunest olid neli vдhemalt 10 pдeva enne katastroofi, kuus

unenдgu olid 10 pдeva kuni mхni kuu varem.

Esimese maailmasхja vallapuhkemise kohta on kindlasti palju unenдgusid.

Minugi kollektsioonis on mхned. Tдhtsamatest meestest, kes saatuslikku

sьndmust para-psьhholoogiliselt tajusid, on mainitud Ungari piiskoppi

Joseph de Lanyi'd. ццl vastu 28. juunit 1914 nдgi ta unes sхja ajendiks

saanud Austria-Ungari troonipдrija Franz Ferdinandi tapmist.

1978. a. kandis Lддne-Saksa professor Hans Bender parapsьhholoogia

konverentsil Cambridge'is ette juhtumi Saksa sхduri sдilinud kirjast

(detsember 1914), kus oli juttu ka Hitlerist ja Teise maailmasцja

puhkemisest.

Ka Teise maailmasхja algust ja tulemusi oli spontaanselt paljudel juhtudel

ette nдhtud, nagu nдhtub H. Benderi ja E. Hanefeldi kollektsioonidest.

Mхned nдited on ka minul, kuid nendest hiljem.

Paljude vдljapaistvate riigitegelaste atentaate oli unes vхi muul viisil

ette nдhtud. Nii oli see ka John ja Robert Kennedyga. Peale Jeane Dixoni

jt. tuntud nдgijate olid need sьndmused ette tajutavad ka Lддne-Saksamaal,

Soomes, Eestis.

Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud juhtumi. John Kennedy mхrva

nдgi Soomes ette ьks naisхpetaja:

,,0lime juba voodis ja tuli oli kustutatud. Siis tuli tьtar uksele ja

ьtles:

,,President Kennedyt on tulistatud. ta on raskesti haavatud. Veel pole

teada, kes teda tulistas."

Mina aga ьtlesin, et mis ta lobiseb: kes nььd Kennedyt tulistab. Tьtar aga

kinnitas, et nii цeldi uudistesaates.

Paar nдdalat hiljem istusin (TV) хhtu-uudiseid vaatama ja siis korrati sama

teadet president Kennedy surmast.

Tundsin lausa хudust. Kuidas oli vхimalik, et tьtar oli rддkinud sedasama

kaks nдdalat varem?

See mхrv oli tдitunud varasema plaani kohaselt, nii et telepaatiline teade

sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai selle ,,kinni pььda" isik,

kel oli vastuvхtuvхime."

Kahjuks pole juhtumi kirjelduses mдrgitud, kuidas tьtar seda teadet tajus.

Vхimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga дrkvelolekus.

Ьks цnnetus, mis avaldas mхju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21. oktoobril

1966. a. Inglismaal toimunud maalihe. Surma sai 144 inimest, neist 128

last. Nдdal pдrast katastroofi avaldas psьhhiaater J.C. Barker

ajakirjanduses ьleskutse, et need, kes olid katastroofi unes vхi muul

viisil ette aimanud, teataksid endast. Kinnitavaid vastuseid laekus ьle

Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34 kirjeldust (neist 28 unenдgu,

millest 70% olid sьmboolsed). Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem kui

mehi (vхib oletada, et juhtumitest teatanud naiste seas oli palju

surmasaanud laste emasid).

Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vдhernalt neli pдeva varem, 8 juhul

kuni kaks nдdalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mхne kuuni.

Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude praktilise kasutamise idee.

Tuleks koguda elanikelt andmeid lдhe-nevate katastroofide kohta ja pььda

цnnetusi vдltida (vхi vдhemalt organiseerida kiiremini abi, vдhendada

ohvrite arvu). Londonis on loodud spetsiaalne keskus — British Premonitions

Bureau (Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England).

Analoogne keskus oli loodud ka USA-s New Yorgis —Central Premonitions

Registry. Kдesoleval ajal keskus ei tegutse.

Spontaanseid хnnetuseelseid andmeid kogub veel USA-s Virginia Ьlikooli

psьhhiaatriateaduskonna parapsьhho-loogia osakond eesotsas prof. J.

Stevensoniga.

Niisugused spontaansete nдhete kogumise keskused on alates 1971. a. veel

Kanadas Torontos (aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10%-1 on

praktiline vддrtus) ja Lддne-Saksamaal — Institut fьr Grenzgebiete der

Psychologie und Psychohygiene im Freiburg.

Spontaansest uneprohvetlusest on teada veel inglase Maleolm Bessenti

tдitunud ennustused 1969. a. no-vembrist:

— Ta ennustas, et lдhema 4-6 kuu jooksul teeb Onassisele kuuluv kreeka

tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus.

Suure хlireostuse pхhjustanud avarii juhtuski 1970. a. veebruaris Nova

Scotia lдhedal.

— Kindral de Gaulle'ile ennustas ta surma ьhe aasta jooksul.

De. Gaulle surigi 10. nov. 1970.

— Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister Wilson vahetab

jдrgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski.

Selle sajandi tuntumatest ennustajatest vхiks nimetada veel USA-s elavat

Jeane Dixonit, 1918. a. sьndinud saksa immigrandi Franz Pincerti tьtart.

Jeane avastas oma vхimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt teatas ta isale,

et mхne pдeva pдrast saab ta musta ддrisega kirja. Oma onule ennustas ta

цigesti pillimehekuulsust. J. Dixoni ennus-tustest vхiks nimetada

nдitlejanna Marilyn Monroe enesetappu, esimese Nхukogude sputniku

vдljasaatmist, Mahatma Gandhi mхrvamist, ЬRO peasekretдri Ham-marskjцldi

surma lennuхnnetusel (ka Jeane'i enda mees suri lennuхnnetusel, mida ta

ette nдgi) ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust.

Viis pдeva enne John Kennedy mхrva (22. nov. 1963) nдgi ta presidendi

kirstu Valgesse Majja kantavat ning rддkis sellest mitmele tunnistajale.

Esimene kaudne ennustus John Kennedy tapmise kohta on tehtud juba 11.

mдrtsil 1956, mil ta oli цelnud: 1960. a. valitakse demokraat presidendiks

ja ta sureb traagiliselt vдljaspool Valget Maja. J. Dixon pььdis K. Halle

ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt ei vхetud hoiatust

tхsiselt ja sхitu Dallasesse дra ei jдetud.

J. Dixon rддgib, et enne visiooni teket on juba mitme pдeva jooksul tunda

erilist pinget.

Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962 sьndivat poeglaps,

kellest edaspidi tulevat juhtiv tegelane, ьhendamaks inimkonna rahu- ja

progressi-pььdlusi. Selle mehe mхju olevat maksimaalne 1999. aastal.

Teine tuntud meedium on USA-s Virginias elanud Edgar Cayce (1877-1945).

Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on ka temalt mitmeid

ennustusi. Need on kirjas stenogrammides, mida tema mediumistlike

autohьpnootiliste seansside jдrgi on proto-kollitud u. 14 000. Mхned ta

ennustused on alljдrgnevad.

1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sхda, mis tulevat USA jaoks suurim

pдrast Teist maailmasхda, mis lцpeb 1945. a.

1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi.

Ta ennustas хigesti Esimese maailmasхja alguse- ja lхpuaasta.

Enda tulevase taassьnni kohta rддkis Cayce, et sьnnib uuesti aastal 2100

Nebraskas. Lapsena vдidab ta end olevat Edgar Cayce'i, kes elanud Virginias

200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda kьlastama neid kohti, kus ta

vдidab end olevat elanud — Virginiat, Kentucky't, Alabamat, New Yorki,

Michigani. Transpordiks olevat piklik sigaritaoline хhusхiduk, mis liigub

suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk on suur

sadam. New York on vahepeal hдvinud ja teistsugusena ьles ehitatud, nii et

Cayce seda algul дragi ei tunne!

Iseloomulik on seik, et kui E. Cayce hakkas ennustama totalisaatoril

hobuste vхidusхite, siis kadusid ta vхimed ьheks aastaks.

Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre.

Maa pooluste nihke tхttu muutub kliima keskvццtmes soojemaks. Paljud

rannikualad USA lддne- ja idarannikul hдvivad.

E. Cayce ennustas, et Bimini saarte piirkonnast leitakse esimesed viited

Atlantisele. Maa hakkab seal tхusma ja tulevikus vхtab ta enda alla

mitmesajaruutmiilise ala.

1968. a. leidiski USA merevдelendur R. Brushi Bimini ja Androse saare

piirkonnast veealuseid mььre ja sambaid. Allveearheoloogide uurimused

nдitasid, et mььre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid murtud ligi 10

000 a. tagasi mььri asukohast 40 km pхhja pool asuvast kivimurrust.

Skandinaavia ennustaja John Sundstrцm (sьnd. 1903) oli хigesti ennustanud

1976. a. olьmpiamдngude boikoti ja Iraani ?ahhi surma (1978. a.). Samuti

цelnud ta ette John Kennedy surma ja 1972. a. Mьncheni olьmpia-mдngudel

sportlastele tehtava atentaadi.

Sel sajandil on olnud palju katastroofe. Ьks kvalitatiiv-selt omapдrasemaid

oli aatomipommi esmakordne sхjaline katsetamine Hiroshimas. Selle

katastroofi erakordsus viib mхttele, et peaks olema isikuid, kes suutsid

seda ette nдha. Spetsiaalseid uurimusi selle kohta pole mul цnnestunud

leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast kirjutanud dokumentaalse romaani

(vene k. ,,Sadako tahab elada" M., 1964), toob дra ьhe Hiroshima elaniku

proua Kumakisi unenдo enne saatuslikku 6. augustit 1945. a.:

,,Aga mina nдgin tдna ццsel maavдrisemist. Majad purunesid, kхik ьmberringi

oli haaratud tulest. Aga kхige hirmsam oli see, et pдike langes maa peale.

Дrkasin hirmu tхttu ja jдtkasin karjumist, juba niinematil istudes.

Vana naine kummardus ja tх'mbas pea хlgade vahele. Hirmust suurte.

silmadega, surudes nimetissхrme nina juurde, sosistas proua Kumakisi

kдhedal hддlel: ,,Kхik, mida ma unes nдen, lдheb tдide.""

On vдhe tхenдoline, et Hiroshima-mastaabilist ka-tastroofi nдhakse ette

vaid mхni tund. Reaalsьndmuste kдik oli selline:

— 6. augustil 1945 kell 8.15 lхhkes aatomipomm u. 500 m kхrgusel, olles

lastud langevarjuga alla 8000 m kхrguselt lendavalt pommituslennukilt B-29.

Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470 000 ela-nikust surma

86000. Hooneist hдvis 60%.

— 6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandцr kolonel Tibets

saanud teada lahinguьlesande sihtmдrgi — Hiroshima.

— 24. juulil 1945 oli USA president Truman andnud kдsu kasutada augusti

algul mхne Jaapani linna vastu pommi.

16. juulil 1945 oli New-Mexico kхrbes korraldatud esimene aatomipommi

katsetus.

— 1. juunil 1945 oli USA valitsus pхhimхtteliselt otsustanud kasutada

loodavat pommi sхjas Jaapani vastu.

— 1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva looval Manhattani projekti,

mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit.

Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima hдvingu kohta peaks olema

juba enne Teise maailmasхja algust. Jaapanist kaugel asuvas Eestiski on

juba 1943. aas-tast ennustatud, et sхja Jaapanis lцpetab aatom.

Nььd mхned ajaloolised detailid, mis vхiksid seoses Hiroshima tragццdiaga

huvi pakkuda.

6. augustil 1653 oli Hiroshimast lдbi voolaval Ota jхe] suur ьleujutus. See

olnud nii hдvitav, et veel XX sajandil peeti 6. augustit halvaks pдevaks.

Muuseas ei piirdunud saatuse hдvitustцц linna kallal 6. augustiga 1945. 17.

septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja ьleujutus. Kui

algul oli linna hдvitanud tuli, siis ьlejддnu tegi vesi. Kui pomm suutis

hдvitada vaid 10 silda, siis uputus lхhkus neid 20. Pealtnд-gijad

kirjeldavad ьleujutusjдrgset Hiroshimat kui suurt jдrve.

Ka teisel aatomijхul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni.

Nagasaki oli alates XVI sajandist pхhiline (1725-1854 ainuke)

vдlismaailmaga kaubavahetust pidavsadam.

Omaette uurimisteema vхiks olla ьldse suurte katastroo-fide etteaimamine.

Polnud ju Hiroshima ja Nagasaki suurimad. Juba ainuьksi Dresdeni

pommitamine USA-Suurbritannia lennuvдe poolt nхudis 1945. a. veeb-ruaris

120 000 sakslase elu, rohkem kui oli vahetuid ohvreid Hiroshimas ja

Nagasakis kokku! Hamburgis nхudis analoogne operatsioon 1943. a. augustis

40 000 sakslase elu. Nende arvude ьle me vдga ei imesta, sest iga Teise

maailmasхja pдev nхudis umbes 25 000 inimelu. Inimohvri-te poolest ajaloo

suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maavдring, kus ohvreid oli 830

000. Gangese ьleujutus nхudis 1737. a. 300 000 ohvrit. Ka Jaapani pinnal

oli varem olnud suuremaid katastroofe, nдiteks Tokio maavдrin 1923. a.

Ohvreid oli siis 143 000.

Selliste katastroofide puhul kerkib praktiline kьsimus, kui pikalt on

vхimalik neid ette цelda ja kas on vхimalik inimkaotusi vдhendada?

11. PROHVETITE EKSIMUSED

Pole ьhtegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes poleks eksinud. Ometi ei

sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui selliseid. Lisame

veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku vхi mineviku hindami-

sel. Tohutult raskem on aga tдpselt ette цelda tulevikus saabuvaid

sьndmusi. Sellest on tingitud ka parimate nдgijate eksimused.

Illustratsiooniks pakun vдlja mхned neist.

Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab Kolmas maailmasхda, kus USA,

N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a. lammutatakse

Berliini mььr.

Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat, et Hiina muutub

enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et Venemaast saab inimkonna

lootus, sest seal hakkab igaьks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob.

Skandinaavia ennustaja J. Sundstrцm arvas eksli-kult, et 1982. a. puhkeb

sхda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina ja et sхjas

lastakse Sundstrцm ise maha kas 12. mдrtsil vхi 12. novembril 1984.

Ka tuntud Eesti meedium Mai Kalamees eksis, kui rддkis hьpnoosis 4.

veebruaril 1930 ьhest ajalehest vдljalхigatud portree kohta (mida ta ise ei

nдinud):

,,See mees on vдga terase loomuga, uhke. Kui ta vihastab, siis on vдga

metsik, kui ta siiveneb millessegi asjasse, siis viib ta selle lдbi.

Sхjavдgi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta ise seda ei taha.

Kхik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lдhe kaht aastat, siis on tal

lхpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tema lхpp. Valitakse uued

esindajad. Kommunism parandatakse. Seda teeb alamrahvas ja allasurutud

intelligents. Punane madu vдsib, ta liigutab veel, et hinge sees hoida."

Tхenдoliselt rддkis hьpnoosis meedium seda, mida temalt ootas hьpnotisццr

B. Johanson. Jutt oli Stalinist.

LХPETUSEKS

Vхib-olla toimub tulevikus unenдgude uurimine hoopis objektiivsemalt kui

praegu. Tдnaseks pдevaks on arvamus, et unenдgu on suunatud tulevikku,

mitte mineviku. Aga see tuleviik sхltub kдitumisest ja psььhilisest

protsessidest minevikus.

LISAMATERJALI

Bro, H.H. Edgar Cayce in dreams. N.Y., 1970.

Evans-Wentz, W.Y. (ed.) The tibetan book of the dead. London, Oxford, N.Y.

1971.

Jacobson, N.0. Life without death? N.Y., 1971.

Miller, A. Selgeltnдgemine ja ennustamine. Tall., 1935.

Stearn, J., Edgar Cayce the sleeping prophet. Toronto-N.Y., 1967.

Богатырев, В. Подсознание на фотобумаге. Ж. Изобретатель и Рационализатор.

9/1979, ее. 4-7 и 24-25.

Вейн, А.М. Три трети жизни. М. 1979.

Грузенберг, С.О. Гении и творчество. Л. 1924.

SISUKORD

Sissjuhatus

1. Unenдod loodusrahvail

2. Sumer ja Egiptus

3. Vana-Kreeka

4. Vana-Rooma

5. Piibel unenдgudest

6. Rahvuseeposed

7. Ended

8. Kilde kesk- ja uusajast

9. Eesti

10. XX sajand

11. Prohvetite eksimused

Lхpetuseks

Lisamaterjali

Sisukord

Страницы: 1, 2