|
Šåōåšąņū Ćėąāķą˙ Čķīńņšąķķūå ˙ēūźč Čķāåńņčöčč Ēīīėīćč˙ Ęóšķąėčńņčźą Šåęółčé čķńņšóģåķņ Šåźėąģą č PR Šåńņīšąķķī-ćīńņčķč÷ķūé įčēķåń įūņīāīå īįńėóęčāąķ Ščģńźīå ļšąāī Šóńńźčé ˙ēūź źóėüņóšą šå÷č Ļīėčņčźą āūįīšū āėąńņü Ļīėčņīėīćč˙ ļīėčņčńņīšč˙ Ļšąāī Žščäč÷åńźą˙ ļńčõīėīćč˙ Ōčķąķńū äåķüćč č ķąėīćč Ōčėīńīōč˙ Ņåīšč˙ īšćąķčēąöčč Ņåļėīņåõķčźą Ņåõķīėīćč˙ Ņīāąšīāåäåķčå Ōčķąķńīāūå ķąóźč Óļšąāėåķ÷åńźčå ķąóźč Ńņšīčņåėüķūå ķąóźč Ąāčąöč˙ č źīńģīķąāņčźą Ąäģčķčńņšąņčāķīå ļšąāī Įåēīļąńķīńņü ęčēķåäå˙ņåėüķīńņč Šåōåšąņū ļī šåźėąģå Šåōåšąņū ļī ōčēčźå |
Uni ja unenaod (estonii)Uni ja unenaod (estonii)Eesti Kõrgem Kommertskool Psühholoogia kursusetöö “Uni ja unenäod” Õppejõud: professor J. Ennulo Õpilane: Mark Maslov ÕB - 11 Tallinn 1998 Sissejuhatus Eesmärgiks on avada kursusetöö unenäo olemus võttes aluseks inimtegevuses loomingut, prohvetlust, endeid, arengut. Unenäo psühholoogia ENNUSTAMINE JA TÄHENDUSUNI LÄBI AEGADE LOODUSRAHVASTE UNENÄOD Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel läksid Kanadasse indiaanlasi (huroone) õigesse usku pöörama: ,,Unenägu on oraakel, mille poole kõik need rahvad pöörduvad ja mida nad kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sündmusi, K.assandra (Troojd. kuninga Priamose tütar, ennustaja), kes hoiatab neid õnnetuste eest, mis neid ähvardavad, harilik arst nende haigustes... Kui pealik räägib ühelt poolt ja unenägu teiselt poolt, siis võib pealik karjuda nii palju kui tahab — esimesena täidetakse unenäo käsk. Unenägu on sagedasti eesistujaks nende nõupidamistel. Kauplemist, kalapüüki ja küttimisf alustatakse harilikult unenäo loaga... Neil ei ole midagi nii kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mõne unenäo pärast. öieti öelda — see on huroonide peajumal." Põhja-Ameerika irokeesi hõimurühma kuuluvate t ? e r o k i i d e kohta on etnograafid märkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenäos juhtunud ussihammustuse puhul. Suurjärvistu ümbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tänini alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb nälgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ütleb prognoosi ning annab soovitusi. Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile, nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas. ,,Üks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes näinud sugulist vahekorda ühe tema tütrega. Pealik nõudis alamalt täie pruudi lunaraha selle põhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse, mis seaduse järgi on võimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tütre hind." Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nähtud karistus ka unes juhtunud abielurikkumise eest. Etnograaf L. Sternberg kirjeldab üht Aafrika rändurit, kelle juurde tuli 150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nõudis kahjutasu orja tapmise eest. Nimelt oli ta näinud unes, et võõras rändur oli tapnud tema orja. Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tähendus-unenägusid kahte suurde liiki: tavalised tähendused ning teade, mille annab magajale surnu vaim või jumal. Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta: ,,Unenägudel enestel on maagide nõiatoimingutes erakordselt suur tähtsus, sest pärismaalaste arvates avaldub nendes nähtustes surnud maagide tahe." Polüneeslaste kohta on kirjutatud nii: ,,0ma kutselt olid oraaklitele väga lähedased ennustajad, kes näiteks Havai saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna järgi. Ei puudunud ka unenäoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid." Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis juhtus V sajandil e.Kr. sküüdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused pole õiged. ,,Erinustajad hukatakse järgmisel viisil: vanker laotatakse hagu täis ja härjad rakendatakse ette; ennustajatel köidetakse jalad kinni, käed seotakse selja taha ning suud topitakse täis ja nad pannakse haokuhja sisse. Haod süüdatakse põlema, härjad hirmutatakse lõhkuma ning kihutatakse sõitma. Sageli hukkuvad härjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui tiisel ära põleb, saavad härjad põgenema ning pääsevad ainult põletustega. Siin kirjelda-tud viisil põletavad nad ennustajaid ka teistel põhjustel ja nimetavad neid siis valeprohvetiteks. Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kõik meessoost järglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja." Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks. Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud sölkuppide kohta järgmist: ,,Nägijat nimetatakse sölkuppidel ,,djutsilõ". Ta näeb prohvetlikke unenägusid. Ka tajüb ta ärkvel paragnostiliselt ümbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda ?amaani haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta koju jääb ja haiget vaatama tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist kodunt lahkub, pole paranemisloo-tust." Ka üks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko kirjutab: ,,Bangosele omistati võime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi pöörduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse nime." Ennustati nii unenägude kui lõkke praksumise iseärasus-te järgi. Kauaaegsed tavad on taassündide jälgimisel ka t u v a ?amaanidel — böönidel. V. Djakonova kirjutab: ,,Pärast samaani surma ei läinud ta hing ära. Tema võttis enda juurde taiga või mägede isand, muutes ta kajaks või millekski tühjaks. Sellesse perekonda pöördus pärilikkuse teel tagasi vaid,, böön" (samanistlik anne). Erinevalt "sunusest" asub,, böön" pärast kandja surma kuskil lähedases maakohas. Mõnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul arvati, et ta on läinud siinsetest kohtadest liiga kaugele. Tugevad ?amaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest ,,böön" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bööniks. (Sama ettekuju-tus on ka laamadel.)" Tõenäoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste möju ulatunud ka muistsesse Tiibeti bööni-religiooni, mille põhjal veel tänapäevalgi otsitakse taassündinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vähem tõenäoline, sest taassünniõpetus on levinud üle kogu Siberi, kusjuures puuduvad märgatavad budistlikud mõjud. Võimalik on ka veel selline variant, et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pärit ühisest eelkultuurist. Elusaatust ennustasid tuva ?amaanid vana-aasta öhtulveel sünnimärkide järgi. Tähtsamaid märke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas, arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sünnimärke loeti vastupidises järje-korras. Täpne märkide tõlgendus pole teada. Ka meie kaugemal hõimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid ennustuskombeid. Et laplased elavad üsna hõredalt asustatud alal, siis on iga külalise tulek sündmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapärane ennete süsteem: — kui paelad lähevad sõlme, tuleb võõraid; — umbsõlme puhul on tulija vaene; — tõmbsõlme puhul tuleb rikas; — kui sõlme läks nööri ots, ei ela tulija kaua; — kui sõlm tuli keskele, elab tulija kaua. Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev tähendus vasemast. Näiteks kui sügeleb vasem käsi, siis saad midagi; sügeleb parem käsi — annad midagi. Unesümbolid on laplastel möneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Näites: purunenud tuba või ait tähistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust; kui naine annab midagi, tähendab see haigust; purjusolek halba sündmust; kui raske haige näeb end tervena, võib oodata surma. Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tänini on käibel väljendid nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni tähenduses). Väljend ,,meelt lahutama" tähendab U. Masingu arvates hingerändu. Veel aastal 1071 on Novgorodi kroonikas t?uudi (eesti) nõia transsi ehk lõvesse langemist kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tänini säilinud veel Lõve jõe nimetus. Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lõve-nimelised külad. Läti Henriku kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne tähtsaid sõjalis-poliitilisi sündmusi. SUMER JA EGIPTUS Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega Kaldea) tunti unenägude tõlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed preestrid. Nagu märgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" põhitähenduses ,,uneseletaja". Ennustamisega üldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri mantika üheks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mõju. Vana- Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unenägu. See on pärit muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgame?i eepose" esimeselt kiilkirjatahvlilt. Unenäo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u. 2700 a. e.Kr.) on küll suur vägevuselt ja toreduselt, aga ta rõhub rahvast liiga rängalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks älitugeva loominimese — Enkidu. Templiprostituudi võlusid kasutades meelitab Gilgame? Enkidu mägedest Uruki linna. Kui nad on linna jõudnud, ütleb prostituut Enkidule: ,,Veel enne, kui sa mägedest alla laskusid, nägi Gilgame? Uruki linnäs sind unes. Ärgates rääkis ta sellest oma emale: ,,Mu ema, ma nägin täna öösel und. Taevas oli täis tähti. NaguAnu (Sumeri taevajumal — I.S.) sõjavägi, langes mu peale Inimene, kes sündinud mägedes. Ma püiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma püüdsin teda heita, aga ta ei kõikunud. Tema vastu tõusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hüppasin talle peale nagu naisele. Sain tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me mõõdaksime jõudu." Rimat-Helit (Gilgame?i ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes teab kõike, räägib isandale, Rimat-Helit, kõiketeadja, ütleb Gilgamesile: See, keda nägid keset tähti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sõjavägi sulle peale tormas, keda sa võitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on aus ja tugev sõber. Ta aitab alati sõpra. Ta jõud saab kuulsaks üle kogu maa. Ta jõud on suur nagu Anu sõjavägi." Nagu eeposest teame, saidki Gilgame? ja Enkidu sõpradeks ja sooritasid koos mitmeid võitlusi ja seiklusi. Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unenägu. Seal on juttu reisist, mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid. (Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.) Kokku on Gilgame?i eeposes seitse unenädkirjeldust. Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti sümboolsete unenägude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele tegevusele suurt tähendust omistati, näitab asjaolu, et kuningate ja vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unenägude seletaja ongi pärit Egiptusest, 12. dünastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.). Mõni näide üldse egiptuse sümboolikast. Tõusev täht tähistas inimese sündi, rõngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat), kärg naist, ruut täiust (mehe ja naise ühendus), süüdatud lamp hinge, päike head saatust, sõlm abielu, puu oksakoht elujõudu. Värvustest sümboliseeris helesinine kui püha värv vaimu, valge tarkust, kuldne seadust ja must allilma. Tihti oli unedel riikide saatusi määrav mõju. Nii viitab egüptoloog J. Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on hieroglüüfkirjas raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unenägu. Võimalik, et tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dünastia, 751-656 a.e.Kr.) egiptusepärase nimega. Kuningas olevat ühel ööl näinud, et seisab näoga itta. Temast mõlemal pool on aga kaks madu. Kuninga und seletati nii, et lisaks^lõunasse jäävale Etioopiale saab ta ka põhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks. Kuningas võtnudki ette sõjakäigu ja vallutanud põlise Egiptuse vaaraode residentsi — Memphise. Vanas Egiptuses oli põhimõte, et unenägusid saadab jumal, kes vajaduse korral läkitab ka uneseletaja. Head uned pärinevad taeva- ja ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned — kurjuse, tormi- ja sõjajumalalt Setilt. ,,Gilgame?i eepose" järel on teiseks ülesmärgitud unenäoks arvatavasti Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr. Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab kivitahvlil hieroglüüfkirjas järgmist: ,,Momendil, mil Päike oli seniidis, nägi ta und. Talle tundus, nagu oleks suur jumal ise temaga rääkinud: ,,Märka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra Toom. Sa saad kuningriigi. Maa väheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Küllus ja rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma annan ülima kõigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind katnud. Luba, et täidad mu südamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu poeg, annetan võime, mu aitaja..." Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule pühendatud sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unenägu oli lubanud, oli Thutmosis IV valitsusaeg pikk ja viljakas." Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nõu, kuidas terveks saada. Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust ülestõusnud püha härja nimest: Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis. VANA-KREEKA Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr. Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pärsia sõjad, Pärsia kaudu. Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai nimetuseks inkubatsioon. Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele Serapis) poeg. Kui templiunes antud juhatus osutus õigeks, siis kingiti templile vastava organi elevandiluust, hõbedast või kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna veel selgituseks ,,kat onar" — une põhjal. Üheks Kreeka unenäoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis nähtus tervistumisunenäod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvõtte unesümbolite tõlgendamisest — ,,0neirokritika". Näiteks kästi ühel haigel unes süüa ,,sõrmi". Uneseletaja preestri seletuse kohaselt sõi haige datleid, mida nimetati nende kuju järgi ka sõrmedeks, ja tervistus. Üks rinnapöletikuga naine nägi unes, et oinas imes ta haiget rinda, misjärel see sai terveks. Uneseletaja käskis ravimit valmistada ühest rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks. Huvitav on märkida, et toodud näites on rakendust leidnud sõnalised sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unenägusid on realistlikud ja iga unenäo seletamisel tuleb arvestada unenägija isiksust". Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse tähelepanek, et mõnikord avaldub haigus'köigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse õpetustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander nägi unes senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks väepealik Ptolemaios. Cicero kirjutab sellest nii: ,,MafcedooTiia Aleksander, magades ühes telgis oma sõbr» Ptolemaiosega, keda oli tabanud vaenlase mürginool, nägi sellist und : tema juurde tulnud madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud käes suur omapärase kuju ja värvusega ravimtaime juur, mida ta näitas Aleksandrile. Hommikul ärgates olnud Aleksandril selle juure välimus hästi meeles. Ta saatnud sõdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning teised mürginoolest tabatud sõdurid said terveks." Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.) sõbrataril Aspasial tekkinud kord haavand lõuale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud Veenus, kps ilmus tuvi kujul. Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest räägib Herodotos. ,,Too Agariste (Periklese ema — I.S.) abiellus Xanthip-pos Ariphronose pojaga ja kui ta õnnistatud seisukorras oli, nägi ta unes, et sünnib lõvi. Ja mõni päev hiljem sünnitaski ta Periklese, Xanthippose poja." , Peale meditsiiniliste probleemide otsiti unenägudelt abi ka riiklikes küsimustes. Spartas toimusid iga-aastased ,,eforad" — viie körgema riigiametniku templiuned, mille järel koostati või muudeti seadusi. Et riigimeeste võimed jäid tihtipeale kasinaks, loodi riiklike küsimuste tähtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselised ennustajad. Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe ääres Parnassose mäe nõlval. Delfi oraakli tegutsemisest on teateid alates VII saj.e.Kr. Ekstaatilisse seisundisse viidud naisprohvet püütia andis tähtsaid ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. püütiamänge, mis olid muusikalis- sportlikud võistlused ja mida peeti nagu olümpiamängegi iga nelja aasta järel. Püütiamänge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini e.Kr., seega umbes 900 aastat. Teatavasti oli Delfi oraakel pühitsetud ennustusjumal Apollonile, kes oli ühtlasi Päikese jumal. Apolloni kaksikõde Artemis, nõidusjumalanna, oli aga K u u jumalanna. Nii seostati ennustamist ja maagiat kah^ peamise taevakehaga. Püütia nimetus on võib-olla seotud Delfi oraakli eellooga. Varem valitses Delfit draakon Python, kes olevat oma raske kehaga lömastanud mägesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet. V. Blavatski jt. ajaloolased väidavad, et Delfi pühamu kajastas Kreekas Kreeta kultuuri mõju. Apolloni võit Pythoni üle väljendab S. Lurje arvates ,,õhujumalate" võitu vanemate paikkondlike maajumalate üle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk manteia (oraeula on rooma termin) algselt pühendatud maajumalannale Gaiale. Võimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse võrdkuju Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototüüp). Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks. Ennustustseremoonia käis Delfis järgmise rituaali kohaselt. 1. Ennustuse soovija tõi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi, millises järjekorras Apolloni palge ette ilmuda. 2. Kui järjekord kätte jõudis, teatas saadik oma küsimuse spetsiaalsele preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — püütiale. 3. Püütia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel järil ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi või näritud teatud taimi. Püütiale esitati küsimusi, mille peale ta vastanud üsna seosetult. Seda tõlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hästi aru, tõlgendas seda teine preester — eksegeet. Delfi oraakleist on aegade jooksul säilinud kirjeldustes palju juttu. Viimane Lüüdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta võib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida ta teeb kindlal päeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud õige vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle. Delfi oraakel hakkas oma tähtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka sattus Rooma riigi võimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nõu küsima. Oraakel langes järk-järgult tavalise, raha eest elusaatust oma raske kehaga lömastanud mägesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet. V. Blavatski jt. ajaloolased väidavad, et Delfi pühamu kajastas Kreekas Kreeta kultuuri mõju. Apolloni võit Pythoni üle väljendab S. Lurje arvates ,,õhujumalate" võitu vanemate paikkondlike maajumalate üle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk manteia (oraeula on rooma termin) algselt pühendatud maajumalannale Gaiale. Võimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse võrdkuju Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototüüp). Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks. Ennustustseremoonia käis Delfis järgmise rituaali kohaselt. 1. Ennustuse soovija tõi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi, millises järjekorras Apolloni palge ette ilmuda. 2. Kui järjekord kätte jõudis, teatas saadik oma küsimuse spetsiaalsele preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — püütiale. 3. Püütia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel järil ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi või näritud teatud taimi. Püütiale esitati küsimusi, mille peale ta vastanud üsna seosetult. Seda tõlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hästi aru, tõlgendas seda teine preester — eksegeet. Delfi oraakleist on aegade jooksul säilinud kirjeldustes palju juttu. Viimane Lüüdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta võib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida ta teeb kindlal päeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud õige vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle. Delfi oraakel hakkas oma tähtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka sattus Rooma riigi võimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nõu küsima. Oraakel langes järk-järgult tavalise, raha eest elusaatust ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lõpetas oraakel tegevuse. Muuseas on Delfi oraakli pärast ka ,,püha sõda" peetud. See oli 352. a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma poliitilisi sihte silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud Delfi templi vara ning maksid sellest sõduritele palka. Kreeklased said Makedoonia Aleksandrilt lüüa ja Delfi oraakel säilitas veel mõneks sajandiks oma funktsioonid. Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vähem tähtsaid oraaklipaiku. Tuntuim ja vanim oli Dodona tammehiis. See asus Põhja-Kreekas muistses Epiirias, kus pühade tammede kohina järgi püüti Zeusi tahet teada saada. Dodona hiiest räägib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiis asutatud juba enne VI sajandit. Ajaloolase M. Hvostovi andmete kohaselt elas just Dodonas muistne helleenide höim, kelle nime järgi hakati edaspidi nimetama kõiki kreeklasi helleenideks ja kreeka kultuurimõju hellenismiks. Oma tegevuse lõpetas Dodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mõttelisi ennustusi. Näiteks öelnud ta Lüütia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pärsia sõja kohta nõu küsima: ,,Kui iiletad Halyse jõe, purustad suure riigi!" Kroisos ületas jõe... ja purustas oma riigi! Spartalased olevat enne kui arkaadlastega sõtta astusid, küsinud sõja tulemust. Vastus olnud lakooniline: ,,Sõda' pisarateta." Spartalased võitsid, kaotamata ühtegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud, naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii arvab skeptik A. Beljavski. Minu arvates võiks viimast ennustust siiski õigeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas või võõrsil). Ja võita sõda ilma ühegi kaotuseta pole just kergesti prognoositav sündmus. Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis ja Delfi lähedal Abais. Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pühamu. Kreeka-Pärsia sõdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mõlema poole väejuhid ka oma unenägudest. Herodotose andmeil olevat Pärsia kuningas Xerxes 1 sõjakäigu Kreeka vastu ette võtnüd oma unenäo tõttu. Ta näinud unes jumalust, kes andnud käsu Hellasega sõdida. Plutarehose andmeil näinud Kimon, Kreeka väejuht Kreeka-Pärsia sõjas, enne Egiptusse ja Küprosele soori-tatud sõjaretke und: ,,Ta nägi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise vahele on kuulda ka sõnu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!" Unenägu tõlgendanud Kimoni sõber, uneseletaja Antifi-los nii: ,,Koer — see on vaenlane. Kõne ja haukumise vaheldumine on Pärsia vägi, mis koosneb nii kreeklastest kui barbaritest. Koerale meelepärane olla — tähendab surra."" Nii juhtuski, et Kimon tõi Kreekale võidu, kuid hukkus ise Küprose juures peetud lahingus 449 a.e.Kr. Herodotosel on veel teateid Ateena endise türanni Hippiase kohta, kes oli sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning võitles Maratoni lahingus pärslaste poolel. Herodotos kirjutab: ,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni alla pärast seda, kui ta eelmisel ööl oli näinud [...], et ta inagas oma lihase emaga. Seda unenägu seletas ta nõnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuesti võimule ning sureb vanul päevil oma kodumaal. Nõnda tõlgendas ta siis oma unenägu." Maratoni lähistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja üks liikuv hammas kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jätkab: ,,Kui aga hammas nähtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile: ,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial seda oma võimu alla. Selle osa, mis õigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale. Hippias oletas siis, et unenägu on sel viisil täide läinud." Nagu ajaloost teada, kaotasid pärslased Maratoni lahingu väiksemaarvulise Kreeka sõjaväe vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembris surmavalt haavata. Herodotos pajatab ka kuulsast Termopüülide lahingust. Delfi oraakel oli ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik või Sparta kuningas peab hukkuma. Herodotos kirjutab: ,,Termopüülides vübivatele helleenidele oli ennustaja Magistias pärast ohvriloomade silmitsemisf kõige esimese-m öelnud, et neil tuleb koidikul surra." Herodotos räägib ka Termopüülide raidkirjast: ,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui läbisid teel just Speraeheiose vood. Ennustaja küll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta nüüd spartalaste kuninga väest." Endelisi märkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta. Üldtuntud on seik, et Aleksander nägi enne Foiniikia linna Tüürose vallutamist kilbil tantsivat saatürit. Unesele-taja Aristandes ütles, et see tähendab ,,Sa Tyros" (sinu Tüüros). Aleksander võttis nõuks Tüürost rünnata ja vallutas linna. H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vägi pääsenud Aasia- sõjakäigul vaid tänu väepealik Dionysose hoiatavale unele. Enne 332. a.e.Kr. Pärsiasse ettevõetud sõjaretke külastas Aleksander veel üht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad: ,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palverännaku Siva oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid Amonit Zeusiga. Aleksander küsis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele kinnituse. Plaanitsedes riskantset sõjakäiku kogu Pärsia vallutamiseks ning põrgates seejuures makedoonia ülikute vastuseisule, otsustas ta, et üldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polütikat." Makedoonia Aleksandrile määratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni enne oma surma. Ta ütles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa päeva pärast Babülo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr. Babülonis. Plato andmeil näinud ennustavat und ka kuulus mõttetark Sokrates. Kolm päeva enne oma sunnitud enesetappu öelnud ta sõber Kritiasele, et sureb. Ta näinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose värssi. Värsis oli öeldud: ,,Kolme päeva pärast langed sa maapinnale." Vana-Kreeka perioodil kujunesid välja ka põhilised ennustuskunsti, mantika moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid luud, viled, käejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune, kristall, õli, tuli, ohvrilooma sisikond, täringud, kivid, lamp, laip, küüned, muna, linnud, pulgad, õhk, numbrid, tähed, endelised sündmused jt. Ega tänapäeval palju uuendusi olegi juurde mõeldud — ehk üksnes kohvipaks, kaardid ja taldrikukeerutamine. 4. VANA-ROOMA Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse 753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lääne-Rooma riik germaanlaste ja teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia rahvad — etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr. omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada. Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) järgi ennustamist. mida harrastasid etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses (haruspeksia) võime ära tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id. Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega — püromantiaga, mille vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud organismi tule sümboliks. Vanimad maksaennustamise teated on pärit Vana- Sumerist. Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja algas uus, vabariiklik ajajärk. Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lõppu unes ette näinud. Rooma kuningliku perioodi kohta on märkmeid ajaloola-sel N. Ma?kinil: ,,...sageli pöörduti nõu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes arfasid jumala tahte lindude lennu järgi ja selle põhjal, kuidas nokivad teri pühad kanad. Pärimuse järgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult aga vist vabarngi algul nn. sibülliraamatud. Nende raamatute koostajaks peeti ennustajat, Kyme sibülli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid kreeka-keelseid ennustusi. Sibülliraamatute poole pöörduti vaid erakordsetel juhtudel. Nende säilitamine oli usaldatud erilistele preestritele ja tõlgendajatele." Lisada võiks veel seda, et sibülliraamatud hävisid Rooma tulekahju ajal 83. a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali käskis Rooma väejuht Stilieho aastal 400 põletada. Esimeseks sibülliks on peetud Trooja kuninga Priamose tütart Kassandrat. Kreeka mõjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibülli. Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Lõuna-Itaalia läänerannikul Napoli lähedal. Rooma vöimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr. Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia üha rohkem ka kultuurilisi mõjutusi. Eriti suur oli Kreeka mõju. Kreeka põhilised jumalad võeti üle nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars, Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo. Selle jumalate rea tõin, et näidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on säilitanud oma põhilise nimekuju ja funktsiooni. Ennustusvõimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On näiteks teateid suurest Sitsiilia orjade ülestõusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6 aastat orjade käes, vermiti isegi oma münte ülestõusu juhi Eunuse portreega. Alles mitme konsuli ühendatud armeed suutsid orjadest võitu saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Ma?kin järgmist: ,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega käis kaasas võimeka maagi ja ennustaja kuulsus. Räägiti, nagu oleks Eunus suure süüria jumala Athagali kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati süüria tsaaride nimega Antioehoseks." Ülestõusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga tema loovutas oma võimu Eunusele kui populaarsemale. Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tõusid Sitsiilia orjad jälle üles. See oli 104.-101. a.e.Kr. N. Ma?kin kirjutab: ,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas selleks loomade sisikonda. Salvius võttis endale nimeks Triphon." Ka seekord oli ülestõusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks tähtede järgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks. Huvitav! Kui eelmise ülestõusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile, siis kuidas talitati kahe ennustajaga? Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusväärsemaks või ka operatiivsemaks kui astroloogiat. Kuigi roomlastel olid omad sibüllid, pöördusid nad erakordsetes olukordades Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago väejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sõjaväe ja oleks võinud rünnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma raamatus ,,Hannibal" nõnda: ,,0raakel luges üle jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua. Ta andis ka nõu, kuidas seda teha. Süs aga lisas: ,,Kui te, roomlased, nõnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord muutub õnnelikuks )a võit sõjas jääb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad edenevad hästi ja ta päästetakse, saatke Apolloni püütiale kinke sõjasaagist ja raha, mida saate sõjasaagi müügist. Austage sõjamehe relvastust, hoiduge ohjeldamatust lõbutsemisest." Aga ka see, Rooma riigile kõige ohtlikum sõda, II sõda Kartaagoga. olevat alguse saanud Hannibali unenäost. Selle tagajärjel olevat ta otsustanud Kartaago valitsejate nõusolekuta rünnata Rooma ,,mõjusfääri" kuuluvat Sagun- tumi linnä. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele: ,,Arvatavasti sellel ajal levisid sõdurite ja mitte ainult sõdurite seas kuuldused imepärasest unenäost, mida Hannibal näinud ja mis ennustanud võitu." Üks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sõja jooksul oli aastal 216, veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sõjaväele lõksu: jättis oma laagri näiliselt maha, kullahunnikud nähtaval, lõkked põlemas. Ise aga jäi tee äärde varitsema, et ootamatult rünnata. Luure teatas konsul Marius Statiliusele, et tegemist on arvatavasti löksuga, ja otsustati kindlustatud laagrist mitte väljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust: ,,Marius Statiliuse teadaanne põhjustas efekti, mis oli vastupidine sellele, mida ootas Emilius Paulus. Södurid hakkasid veel valjemalt ja otsustavamalt nõudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis käsu teele asuda ja vaid viimasel hetkel õnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide riviembleemid kanti juba väravast välja, kui Emiliuse saadik teatas Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet (minu sõrendus — I.S.). Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda ülesköetud sõdureid, et pöördutaks tagasi laagrisse." Seega — kui haned päästsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma impeeriumiga! On säilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma kõnemees Ci,cero nägi unes tulevast Rooma keisrit Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas. Muuseas oli Augustus see, kes võitis 31. a.e.Kr. relvastatud vöimuvõitluses Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku. Üldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. märtsil 44. a.). On teada, et sibüll oli Caesarit hoiatanud 15. märtsi eest. Teel senaatorite nõupidamisele kohanud Caesar sibülli ja öelnud, et 15. märts on käes, aga midagi erilist pole juhtunud. Sibüll vastanud: ,,Käes, kuid mitte läbi!" Edasi kirjutab ajaloolane Grube: ,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest öösel hirmsaid unenägusid näinud. Südamest palus Calpurnia 15. märtsi hommikul, et Caesar koju jääks. Tõesti tahtis Caesar abikaasale järele anda ja konsul Antoniusel enese asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga üks Brutuse sugulane tuli ta järele ja meelitas teda, nii et ta ligi läks." Tagajärg on teada — 23 noahaava. Mida Calpurnia nägi? V. Bitneri andmete järgi näinud ta unes, et mehe büst jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud näha pistodadega mõrvareid. PIIBEL UNENÄGUDEST Piiblist leiame 12 prohvetliku unenäo kirjeldust. Need on 1 Moosese, Kohtumõistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lähemalt. 1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenägu. Jehoova ilmutab end unes ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvõsa tulevast võimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi. 1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenäost. Jumala ingel selgitas talle Labani riukaid ja käskis oma sünnimaale minna. 1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi unenägu, mida ta jutustas oma vendadele. ,,Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid väljal ja vaata, minu vihk tõusis äkki üles ja jäi ka püsti seisma ja vaata, teie vihud tulid tema ümber ja kummardasid minu vihu ette." Ja tema vennad ütlesid temale: ,,Peäksid sina õieti kuningaks meie üle saama? Kas sa peaksid õieti valitsema meie üle? Ja nemad võtsid teda veel enam vihata, tema unenägude pärast ja ta kõnede pärast." 1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ühest unenäost. ,,Ja ta nägi veel unes teise unenäo ja jutustas seda oma vendadele ja ütles: ,,Vaata, ma olen unes veel ühe unenäo näinud ja vaata, päev ja kuu ja 11 tähte kummardasid minu ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma vendadele ja ta isa sõitles teda ja ütles temale: ,,Mis unenägu see on, inis sa unes näinud? Kas mina ja su ema ja su vennad peavad õieti tulema ja sinu ette kummardama maani?"" 1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao õukonnast. ,,Ja keldriteenrite ülevaataja jutustas oma unenäo Joosepile ja ütles temale: Mu unenäo sees oli nõnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu küljes olid kolm oksa ja need olid pakatamas, ta õied olid välja tulnud ja tema kobarate küljes olid marjad valmis saanud. Ja vaarao karikas oli mu käes ja ma võtsin vunamarjad ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika vaarao kätte." Ja Joosep ütles temale: See on tema seletus: kolm oksa on kolm päeva. Enne kui kolm päeva mööda saab, tõstab vaarao su pea üles (keldriteenrite ülevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sind jälle su ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kätte endise viisi järele kui sa olid ta keldri ülevaataja." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19. ,,Kui pagarite ülevaataja (oli ka vangis koos keldriülema ja Joosepiga — I.S.) nägi, et ta hästi oli ära seletanud, siis ütles ta Joosepi vastu: ,,Mina olen ka unes näinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu pea peal. Ja ülema korvi sees oli kõiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud sõid seda korvist mu pea pealt ära." Ja Joosep vaatas ja ütles: ,,See on tema seletus: kolm feorvi on kolm päeva. Enne kui kolm päeva mööda saab, võtab vaarao su pea otsast ära ja poob sind üles puusse ja linnud söövad su liha sinu pealt ära." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenägu seletama: ,,Ja vaarao ütles Joosepi vastu: ,,Mu unenäos oli nõnda see: vaata, ma seisin jõe ääres. Ja vaata, jõest tõusid üles seitse lehma, mis lihavad liha poolest ja ilusad pealt näha ja nemad sõid aasa peal. Ja vaata, teist seitse lehma tõusid nende järel üles, väetimad ja väga Ńņšąķčöū: 1, 2 |
|
